0

Teadlane: uus seakatku leviku laine on ees

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Foto: arhiiv

seakatku tsoonid-2016-03-29-eestiSigade Aafrika katku kitsendustega tsoonid (kehtestatud 29. märts 2016). Hall joon – haldusüksuse piir. Sinine ala – I kitsendustega tsoon. Helepunane ala – II kitsendustega tsoon. Tumepunane ala – III kitsendustega tsoon. Kaart: Maa-amet

Sigade Aafrika katku uute puhangute oht koduseafarmides on suur ning väga palju sõltub iga üksiku loomapidaja hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel, leidsid täna Rakveres toimunud seakasvatajate infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja loomakasvatajad.

„Ka eelmisel aastal hakkas viirus metsas kiiremini edasi levima just mais, seega oleme just praegu uue seakatku leviku laine ootel,“ ütles Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop. “Möödunud aastal Maaülikooli poolt läbiviidud uuring näitas, et pea kõigi taudipuhangute puhul farmides oli eelnevalt diagnoositud katku lähedalasuvas metsas, see seos on selge. Kuna seakatku leiud metssigadel näitavad, et viirus on metsas laialt levinud, peab iga seakasvataja olema väga valvas, et mitte tuua nakkust metsast farmi.“

Arvo Viltrop selgitas infopäeval 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal nakkuse farmi jõudmise tõenäolisi põhjuseid, suuremaid riske ja bioturvalisuse meetmeid nende vältimiseks.

Viltropi sõnul on kodusigade nakatumise oht kõige suurem suvekuudel, mil metssead on rohkem liikvel ja ka inimtegevus aktiivsem metssigade liikumisteedel. „Nakatumise põhjused on sageli lihtsamad kui oskame arvata. Kõige suurem risk on ikkagi inimene, kes võib viia viiruse farmi veokite, laudainventariga, oma riiete või jalanõudega. Puhanguid saab ennetada vaid bioturvalisuse meetmete hoolsa rakendamisega,“ lisas Viltrop.

2015. aasta suvel ja sügisel läbiviidud epidemioloogiline uuring näitab, et 18 seakatku puhangust koduseafarmides 11 olid tõenäoliselt tingitud farmi töötajate eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, 6 haigustekitajaga saastunud allapanu või sööda kasutamisest ning ühel juhul võib haiguspuhangut seostada saastunud haljassööda kasutamisega.

„Seakasvatajate arv on võrreldes aasta varasemaga drastiliselt vähenenud. Suur osa lõpetajatest on olnud väiksemad seakasvatajad, kes on võimalikke riske hinnates otsustanud loobuda. Samas on jätkuvalt inimesi, kes soovivad endale jõulupõrsaid võtta,“ ütles Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht. “See on praegusel ajal vastutustundetu ja seotud suurte riskidega, kuna sigade nakatumisel seab see ohtu kauplemispiirangute kaotamise kõigi piirkonna seakasvatajate jaoks.“

Ainike Nõmmisto Veterinaar- ja Toiduametist andis ülevaate seakatku leviku hetkeseisust, kehtestatud bioohutusnõuetest ja VTA Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson Lääne-Virumaa seafarmides läbiviidava järelevalve tulemustest. AS HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi andis infopäeval põhjaliku ülevaate AS Rakvere Farmide 20 seakasvatuses rakendatavatest bioohutusmeetmetest. Eesti Tõusigade Aretusühistu aretuskonsulent Aino Aringo selgitas aretusühistu farmides rakendatavaid bioohutusmeetmeid.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab täitma kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Metssiga
Metssiga. Foto: erakogu

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz