Läänemaa tänavune suurim tee-ehitus tuleb Nõval

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

17. aprill 2016 12:12

Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 18

Tänavu saab tolmuvaba katte Nõva–Variku 11,5 kilomeetri pikkune kruusatee. Mustkatte saab ka nelja kilomeetri pikkune Ollimäe–Koluvere maantee.

Maanteeamet Variku teed siiski lääne regioonis tähtsaks ei pea.

„Maanteeameti lääne regiooni vaatenurgast on tänavu tulemas kolm väga olulist rekonstrueerimis- ja ehitustööd – Masa–Kuressaare lõik, Vändra alevi vahe ja 2,5 kilomeetri pikkune Tallinna–Pärnu–Ikla maantee lõik Sauga piirkonnas,” ütles maanteeameti Lääne regiooni ehitusosakonna juhataja Sven Savi.

Savi sõnul saavad tänavu Viljandi-, Pärnu-, Saare-, Hiiu- ja Läänemaal katte kokku 36 kilomeetrit kruusateid. Läänemaale tuleb sellest mahust u 40 protsenti.

30 aastat ootamist

21,5 kilomeetri pikkune Vaisi–Kuijõe maantee sai Keila–Haapsalu maanteest kuni Varikuni mustkatte umbes 30 aastat tagasi. Selle ehitas toonane Haapsalu TREV.

Nõukogude aja lõpus seati eesmärk, et kõik kolhoosikeskused peavad rajoonikeskusega olema ühendatud tolmuvaba teega. Et toonase Nõva kolhoosi kontor paiknes Varikul, sai Variku rahvas juba kaheksakümnendate lõpus tolmust vabaks.

Nõva sai mustkattega tee alles viis aastat tagasi, kuid Variku ja Nõva vaheline tee tolmab siiani.

Taastusremonti tehakse tänavu Läänemaal vaid ühel teelõigul – uue katte saab 3 kilomeetri pikkune Valgevälja tee.

Hanila vallas remonditakse Ridase–Saastna kruusatee 8,5 kilomeetri pikkune lõik.

Ilmselt paari nädala pärast lõpetab sillaehitaja Nordpont OÜ Keila–Haapsalu maanteel Kuijõe–Mõisa silla ümberehituse.

Liiklusohtlikke kohti kohendatakse kahel Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee lõigul. Valgustuse saab Palivere ristmik, poole kilomeetri ulatuses ehitatakse sõiduradade eraldusjoonele põristi Uuemõisa piiril.

„Ega raha juurde tule. Suurusjärk on eelmiste aastatega võrreldes enam-vähem sama. Tehakse maksimum, mis sellest on võimalik saada,” ütles Sven Savi.

Teede ehitamiseks ja remondiks ettenähtud raha ei jagata juba mõnda aega maakondade kaupa. Maanteeamet koostab üleriigilise pingerea ning selle järgi toimub ka raha jagamine. Pingerea koostamisel võetakse arvesse iga tee kattedefektid, liiklussagedus ja liiklusõnnetused.

Savi nentis, et teederaha jääb ikka enamasti Tallinna ümbrusse, kuid Lääne regioonile kasutatavast rahast piisab täiesti.

„Eriti me ei kurda, oleme rahul, et niigi palju saime,” lausus ehitusosakonna juhataja. „Oleme varasemail aastail head tööd teinud, katted on enam-vähem heas korras.”

Järgmisel aastal kavatsetakse Läänemaal rekonstrueerida Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee 8,5 kilomeetri pikkune Kõmsi–Virtsu teelõik ning ületuleval aastal Keila–Haapsalu maanteel 10 kilomeetri pikkune lõik Seljakülas.

Kehvad teed ei ole eesmärk

„Tänavu soovitakse jätkata eelmise aasta head taset,” ütles Savi ehitusplaane tutvustades.

Viimastel aastatel remonditud teede kvaliteedi üle on kosta palju nurinat. Näiteks Parila–Kiideva maantee Parila ristmikust kuni Panga külani remonditi mullu, kuid juba kevadel paigaldati uue katte saanud teele sõidukite massipiirang 8 tonni, sest kevaditi-sügiseti tee rohkem ei kanna.

Miks sellist remonti tehakse, et tee läheb varasemaga võrreldes kehvemaks ja selle kandevõime väheneb, ei osanud ehitusosakonna juhataja vastata.

„Üldjuhul me selliseid asju ikka ei tee, kus kandevõime remondi jooksul väheneb,” lausus Savi. „Me ei ole küll nii ette näinud. Uue katte saanud tee peaks ikka parem olema. Kuna eelarve on piiratud, peame andma oma parima, et teedel oleks võimalik liigelda.”

Jüri Ott: Pilt on nukker

Tee-ehituse seis on nigel. Igale poole on raha ära pandud – Utah' projekti ja Estonian Airi. Selle raha eest oleks saanud terve Lääne regiooni [Viljandi-, Pärnu-, Saare-, Hiiu- ja Läänemaa] teha nii, et iga maamees saaks oma koduõue sõita mööda mustkattega teed. Teedemehed ütlevad, et raha ei ole, et mida sa teed. Nende tahe on muidugi hea, kuid see raha…

Aidata võiks, kui kogu teedevärk esmatähtsaks saaks ja riigimehed saaksid aru, et see pole selline kapitaalmahutus, mis mööda külgi maha jookseks. Tuleks ikka vaadata, kuhu raha panna.

Kullamaa on viimastel aastatel teid saanud, aga meil on ikka mitu teed, mis oleks vaja korda teha. Et just koolibuss saaks sõita. See on kõige olulisem. Nii me võitlemegi enda eest, paneme oma raha ja katsume riigiga hästi asju ajada.

Läänemaa pilt on natuke nukker. Terve regiooni peale remonditakse vaid 36 kilomeetrit kruusateid – see on ju ühe valla jagu!

Jüri Ott, Kullamaa vallavanem

Läänemaa teedeehitus- ja remondiobjektid 2016

Riigimaantee number; tee nimi; kilomeetrid

Silla ehitus ja remont

17 Keila–Haapsalu, 39,171, Kuijõe–Mõisa sild

Katte ehitamine kruusateele

16150 Vaisi–Kuijõe, 0,048–11,481
16162 Ollimäe–Koluvere, 0,055–3,993

Kruusatee remont

16190 Ridase–Saastna, 2,000–8,410
16190 Ridase–Saastna, 0,136–2,000

Taastusremont

16121, Valgevälja tee, 0,000–3,046

Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine

9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla, 68,221–68,714 põristi
9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla, 49,406–49,779 valgustus

Eelolevad suuremad remondid Läänemaal

2017. aastal riigitee nr 10 Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare, 56,481–64,962
2018. aastal riigitee nr 17 Keila–Haapsalu, 44,694–54,891

Allikas: Maanteeameti lääne regiooni ehitusosakonna juhataja Sven Savi

Tee-ehitus 2016

Ida regioonis on rekonstrueerimisobjekte on 37,7 kilomeetrit. Pindamistöid tuleb tänavu 218 kilomeetrit ning 53,4 kilomeetrit taastusremonti. Plaanis on likvideerida 16 liiklusohtlikku kohta ja remontida neli 4 silda. Samuti seisab ees ligi 12 kilomeetri pikkuses katete ehitust kruusateedele ning 95 kilomeetrit olemasolevate kruusateede säilitusremonti.
Lõuna regioonis tänavu 3,5 kilomeetrit uusi teid. Rekonstrueerimisobjektide maht on tänavu lõuna regioonis 35,3 kilomeetrit. Taastusremonti tehakse 49,6 kilomeetrit. Samuti on plaanis likvideerida 62 liiklusohtlikku kohta ja remontida või ehitada 9 silda.
Põhja regioonis on tänavu kavas teha 54 kilomeetrit ehitus- ja rekonstrueerimistöid. 122 kilomeetrit tuleb pindamistöid ning 77 kilomeetrit taastusremonti. Kavas on likvideerida 8 liiklusohtlikku kohta ja remontida või ehitada 8 silda. Samuti ootab põhja regioonis ees 33,3 kilomeetri pikkuses katete ehitust kruusateedele.
Lääne regioonis tehakse tänavu ligi 44 kilomeetril ehitus- ja remonditöid, ligi 310 kilomeetrit pindamistöid ning 67 kilomeetrit taastusremonti. Kavas on likvideerida 18 liiklusohtlikku kohta ja remontida või ehitada 8 silda. Samuti ootab lääne regioonis ees 36 kilomeetrit katete ehitust kruusateedele.