Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse ning valla eelarve ja raamatupidamise osakonna juhataja Piret Zahkna analüüs laseb põhja Lääne maavanema Neeme Suure suurvalla idee.
Kui Suur leidis, et investeerimisvõimekus on suurim maakonnasuuruse omavalitsuse puhul, siis Lõhmuse ja Zahkna analüüs näitas vastupidist. Selle aasta eelarveid aluseks võttes oleks kogu Läänemaa investeerimisvõime pärast laenude tagasimakseid ja intressikulu vaid 68 000 eurot. Kaks kolmandikku ehk 68 protsenti Läänemaa investeerimisvõimekusest tuleb Põhja-Läänemaalt, kuigi põhjaläänlasi on vaid 29 protsenti.
Läänemaa valla moodustamisel jätkuks vaba raha vaid üksikute teenuste-toetuste-töötasude ühtlustamiseks, Põhja-Läänemaal oleks võimekust tunduvalt enam.
Suur-Läänemaa investeerimisvõime võib tekkida ühinemistoetuse, laenude refinantseerimise ja uute laenude tulemusena, see aga ei ole jätkusuutlik majandamismudel, leiavad Lõhmus ja Zahkna.
Samuti leiavad uuringu autorid, et ülemaakonnalise jätkusuutliku omavalitsuse moodustamine eeldab nii põhjalikku haldamise, asutuste ja juhtimise ümberkorraldamist koos ulatusliku põhitegevuse kulude kärpimise kavaga, et seda ei ole lühikese aja ja läbirääkijate suure hulga tõttu võimalik ellu viia. Arvatavasti ei ole osapooled ka valmis radikaalseid otsuseid vastu võtma.
Aega vaielda enam ei ole. Lääne-Nigula volikogu koguneb homme ja hääletab, kas võtta vastu Kullamaa volikogu ettepanek alustada läbirääkimisi tervet Läänemaad hõlmava omavalitsuse moodustamiseks. Kui Lääne-Nigula ütleb „ei”, siis suurvalda ei tule.
Kahju või mitte, aga mida ikka tahta nii ülejala ette valmistatud ja isevoolu minna lastud haldusreformist. Sel kombel ette võetud reform ei jää pikalt pidama ja arvatavasti näeme liitmisi-lahutamisi veel aastaid, kui mitte aastakümneid.
Sellisel juhul ongi ehk tark alustada väikselt, Põhja- ja Lõuna-Läänemaast, Haapsalust ja Ridalast. Mis saab aga vaesest ja investeerimisvõimeta Lõuna-Läänemaast, kui Lõhmuse ja Zahkna arvestused ikka vett peavad?
68 000 number ja selle peale rajatud kogu suur teooria vaene lõuna ja rikas põhi. Vald ei ole ainus investor, lisaks EL ja ettevõtted. Maal palju vanainimesi – saadame linna hooldekodudesse? Maal areneb ettevõtlus ja omavalitsus peab seda toetama seal kus see vajab toetamist mitte piirkonna kaupa. Milleks vastanduda nii väikse ala puhul? Vastandujad on pigem oma nina upitajad triviaalse info loksutamisega.
Lõuna-Läänemaad vaeseks nimetada on küll ilmselge liialdus. Aga poliitilises võitluses on kõlbavad kõik argumendid. Kui oleks sündinud tervet maakonda hõlmav omavalitsus, siis ehk ikkagi ei peaks iga nelja aasta järel liitumisjutuga oma aega surnuks lööma ja sobivaid majandusmudeleid üllitama.
Lõhmuse jutt on täiesti paigast ära, kes elab sealses vallas teab.Täna on Lihulas kõik teenused olemas,alustades hooldekodudest,keskkoolidest, muusikakoolidest,staadionist ,Matsalu Rahvusvahelisest Märgalast,-mis on L -nigulas-paar lagunevat töökoda, kinni pandud keskkool, lumme tuisanud teed, halvas korras kalmistud, imelik -pooltühi vallamaja-oh anna looja mõistust sellise jutu peale-aiuüksi Kasari jõgi ja Matsalu laht kaaluvad kogu selle põhja-Läänemaa jutu ja nutulaulu üles
lõuna -läänemaa inimesed hakaku end vaikselt kesk-läänemaale sisse kirjutama,kui elada ei anna
Mis saab või on saanud kõigist maakondadest,kui suuremad linnad,eriti Tallinn- on A ja O,kuhu veelgi elanikke juurde kasvab?Aeg näitab…. Lõuna -Läänemaa on üpris hea piirkond siiski.