0

Hanila rahvas: keskkonnaametil on kodutöö tegemata

Avatar

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

IMG_0549

Hanila vallavanem Arno Peksar jagab MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuht Margus Medelli ja maaomanikust kaluri Tarmo Viikmaa muret tuleviku pärast. Foto: Arvo Tarmula

Neljapäeval oli Matsalu looduskeskuses Puhtu–Laelatu looduskaitseala uut kaitse-eeskirja tutvustav teabepäev, kus kohalik rahvas suu puhtaks rääkis.

Hanila vallavanem Arno Peksar tunnistas enne kohtumise algust, et on võimaluste suhtes mõistlikele kokkulepetele jõuda skeptiline.

„Kahjuks on selletaoliste eeskirjade koostajad oma lähenemisega seni andnud põhjust skeptiliseks suhtumiseks. Kui vaadata Silma looduskaitseala ümber toimunut, kui vaevaliselt on seal tulemused tulnud, ei ole mul alust arvata, et meil tuleks see asi kuidagi kergemini kätte,” nentis ta.

Kohale oli tulnud umbes 40 inimest, nende seas nii maaomanikke, kalamehi ja jahimehi kui ka ettevõtjaid, kelle elu plaanitavad senisest rangemad piirangud puudutavad. Matsalu looduskeskuse jahedas saalis oli tunda pinget. Inimesed olid murelikud, siit-sealt kostis irooniaga vürtsitatud repliike, mida jagus kaks tundi väldanud kohtumise lõpuni.

Sellises õhkkonnas astusid rahva ette keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist Elle Puurmann ja looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit. Erit märkis alustuseks, et sama päeva hommikul ilmunud artikkel Lääne Elus on neil loetud ja loos mainitud kalameeste mure piirangute pärast, mis tõmbaksid kriipsu peale nende kutselisele tegevusele, tuli keskkonnaametile üllatusena.

„Ei ole meile teada, kus kalurid kala püüavad,” nentis Erit.

„Miks ei mindud naaberkabinetti?” esitas Peksar eile Lääne Eluga rääkides küsimuse.
„Kõik kalanduse ja jahindusega seonduvad andmed on keskkonnaametil olemas – kellel ja kus on võrgud ja mõrrad, kui palju kala püütakse, kui palju loomi kütitakse. Kõik kalamehed ja jahiseltsid annavad sellele asutusele aru,” märkis vallavanem.
Üleeilsel kohtumisel pani MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuht Margus Medell asja üsna kohtumise alguses paika ja tegi nõudvas toonis ettepaneku, et keskkonnaamet peab rannakaluritega eraldi kohtuma, sest seda tüüpi kärajal nii spetsiifilist valdkonda sirgeks ei räägi. Puurmann ja Erit andsid lubaduse, et seda tehakse.
Kui jahimehed olid kohtumise edenedes ametnikega oma seisukohti vahetanud, jõudsid nemadki samale tõdemusele – ka jahimeestega peab amet eraldi kokku saama, sest muidu sellest asjast head nahka ei tule.

Peksar tahtis teada, miks ikkagi on vaja sihtkaitsevööndit kuus korda suurendada. „Lugesin mitu korda ja ei suutnud leida piisavat põhjendust.”
Elle Puurmann kordas seletuskirjas toodut ja rõhus Eesti rahvusvahelistele kohustustele looduskaitse kontekstis. Ta möönis aga, et suure mereala sihtkaitsevööndisse joonistamise põhjuseks oli asjaolu, et igat laidu eraldi piiritlema hakata olnuks keeruline. „Arutelu käigus leidsime, et piirangute sõnastamise selguse huvides oli mõttekas nii teha, et kogu Rame laht jääb sihtkaitsevööndisse. Meil ei olnud muud head mõtet, kuidas seda lahendada.”

Vaba käega kaardile joonte tõmbamine on pinnuks silmas ka maaomanikele. Mitu inimest kurtis, et sihtkaitsevöönd on trüginud nende koduõuele, suisa ukse alla. Mõne rannikuäärse maaomaniku maadele, kus niigi on juba rannakaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd ning kus seetõttu juba praegu suurt midagi teha ei tohi, on nüüd ka sihtkaitsevöönd pandud. Erit ja Puurmann lubasid, et kõigi maaomanikega vaadatakse neid puudutavad asjaolud individuaalselt läbi.

Vallavanem ei varjanudki, et on pahane. „Sellise piirangu kehtestamisel peavad olema konkreetsed põhjused, miks üks maatükk piiranguvööndisse pannakse. Praegu on eelnõu koostajad kaardile joonte tõmbamise endale väga lihtsaks teinud. Asustuspiirkondades oleks pidanud jooned ikka täpsemalt üle kontrollima,” ütles ta.
Peksar toonitas, et üldjuhul ei ole Eesti inimene looduskaitsevaenulik ning kui talle rääkida ja näidata, kus ja mis tal kasvab, on ta selle üle ainult tänulik ja arvestab loodusega. Praegu on aga amet jätnud arvestamata inimestega.

Ta meenutas jõus oleva looduskaitse-eeskirja koostamist, mida vedas praegune keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman. „Me arutasime kaardi peal näpuga mööda rannikut järge ajades kõik detailid läbi ja asi läks üsna valutult. Müts maha Kaja ees – ta tegi musta töö ära ja see võttis pinged maha. Seekord ei ole vallaga kohtutud. Me oleksime ju saanud need asjad enne selgeks rääkida. Nüüd teeme vigade parandust, mida oleks saanud vältida.”

„Riik on teinud munast omleti ja tahab sellest nüüd tibu ka veel saada,” kõlas kohtumise lõpuks repliik tagareast.

Peksar ütles Lääne Elule, et kõik materjalid vastuväidete ja ettepanekutega on juba esitatud vallavolikogu keskkonnakomisjonile, kes hakkab asja arutama.
Keskkonnaamet ootab ettepanekuid 1. veebruarini, kuid ametnike sõnul ei lükata tagasi ka veidi hiljem saabunud pretensioone.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz