1

Ministeerium hindas Läänemaa ühisgümnaasiumi Eesti keskmiseks

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

ühisgümnaasium lüg

Läänemaa ühisgümnaasiumi 1. septembri aktus. TIINA LIIV

koolide_pingerida_korriga

Läänemaal olid ühisgümnaasiumi riigieksamitulemused teised, Eesti viie riigigümnaasiumi seas viimased.

Eesti parim riigigümnaasium Postimehe pingerea järgi oli Nõo reaalgümnaasium, Nõole järgnesid Jõgevamaa gümnaasium, Noarootsi gümnaasium ja Viljandi gümnaasium. Läänemaa ühisgümnaasium on üldpingereas 43. kohal.

„Läänemaa ühisgümnaasium on tulemuste järgi keskmine Eesti gümnaasium. On igati loomulik, et uuele koolile on ootused kõrged. Ühisgümnaasium ei vali õpilasteks mitte üksnes parimaid parimate seast,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.

„Mina arvan, et 43. koht üldharidust andvate koolide hulgas on väga hea, sest võtame vastu enam-vähem kõik ja õpetame neid vastavalt võimetele,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Scmidt.

Mulluse 67. kohaga võrreldes on ühisgümnaasium üldpingereas tublisti tõusnud. Schmidti sõnul oleks tänavused tulemused paremad, kui inglise keele eksami tulemusi arvestataks teiste ainetega võrdselt. Ühisgümnaasiumi kõikide ainete keskmist vähendas 14 protsenti neid lõpetajaid, kelle inglise keele oskus ei vastanud vähemalt B1 tasemele. Selleks, et B1 taset saavutada, tuli õpilasel koguda vähemalt 50 punkti. Kõik, kes said alla 50 punkti, läksid statistikasse, nagu poleks nad ühtegi punkti saanud. Ühisgümnaasiumis oli neid kümmekond. Mullu läks nullidena kirja viis õpilast, kes said eksamil 49 punkti.

Schmidt märkis, et tänavu oli ühisgümnaasiumi inglise keele tulemus 5,1 punkti Eesti keskmisest kõrgem, ülejäänud ained olid üle Eesti keskmise. „Alla 20 punkti tulemusi oli meil üksikuid, reaalklassi matemaatika tulemused olid Nõo reaalgümnaasiumiga samaväärsed,” ütles Schmidt.

Küsimusele, kas oleks reaalne, et ühisgümnaasium tõuseks pingereas riigikoolide etteotsa, vastas Schmidt: „Kindlasti, kui me võtaksime kolme klassi asemel vastu ühe. Tegelikult tuleks eraldi pingerida teha koolidele, kus kandideerib kuni 16 õpilast kohale.”

Väga hea koha üldpingereas sai tänavu Taebla gümnaasium, kes kahe aasta pärast uksed kinni paneb. Mullu 188. kohal olnud Taebla oli tänavu 62. kohal. Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi pidas tõusu põhjuseks inglise keele eksamitulemusi: Taeblas said kõik õpilased inglise keele eksami eest vähemalt 50 punkti ja B1 taseme kätte. Mägi sõnul oli lend aval, ei kartnud ennast väljendada. „Võib-olla ei rääkinudki nad nii õigesti, aga nad rääkisid palju. Kui öelda ainult paar, kuigi perfektset lauset, siis see ei jäta nii head muljet,” nentis Mägi.

Eesti viimaste seas, üldpingereas 180 kooli seas 142. kohale tulnud Kullamaa keskkooli tulemuste kohta ütles direktor Meelis Välis, et on nagu on. „Ega me ees ole kunagi olnud,”  lisas Välis.

Mullu oli kool veidi üle 200 kooli seas 195. kohal.

„Kui vastuvõetute keskmine hinne on kolm, ega siis saja punkti tööd ole loota,” ütles Välis.

Sellest hoolimata oli Kullamaal kõrgeim punktisumma 89 inglise keeles ja üle 70 eesti keeles. Matemaatika keskmist, 27 punkti, ja madalaimat tulemust (6 p) põhjendas Välis sellega, et nii mõnigi õpilane hindas laia matemaatikat valides oma võimeid ilmselgelt üle. Mullu ei valinud Kullamaal laia matemaatikat keegi.

Kristin Hollo sõnul on 27 punkti kehvapoolne tulemus, mis võib näidata, et väike gümnaasium ei suuda tagada kvaliteetset õpet, aga ka seda, et lennul ei olnud matemaatikaga häid suhteid. „Lõplikku hinnangut üksnes riigieksami keskmise alusel kooli kohta anda ei saa,” ütles Hollo.

Inglise keeles jäi 31 protsenti B1 künnise alla ja selle kohta ütles Välis, et mullu oli veel kehvem: seitsmest ületas B1 künnise kaks õpilast.

„Kui koht pingereas paraneks, pakuks see rõõmu küll,” ütles Välis, „õnneks keskmise järgi kõrgkooli ei võeta.”

Tänavu 13 lõpetajast õpib kõrgkoolis kaks, parimate tulemustega neiu otsustas modellitöö kasuks.

„Õnneks meil kogukond pingerea põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi ei tee. Mõnel pool võib see aga koolile oma pitseri lüüa küll,” ütles Välis.

Kristin Hollo sõnul on halvenev õpikvaliteet tekitanud õpilasrännet, nii et võimekamad õpivad edasi mõnes Tallinna või Tartu gümnaasiumis. „See on ajendanud rajama riigigümnaasiumide võrku. Gümnaasiumiharidust võib omandada kodust kaugemal, kuid selleks ei pea lahkuma kodumaakonnast,” märkis Hollo.

 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
anton
anton

See koht on väga armas … oli Nõo reaalgümnaasium, Nõole järgnesid Jõgevamaa gümnaasium, Noarootsi gümnaasium ja Viljandi gümnaasium. Läänemaa ühisgümnaasium on üldpingereas 43. kohal.

….Peetril oli 60 eurot ja Mardil – 80eurot, kuid Andrusel olid suured kõrvad…

wpDiscuz