1

Läänemaa muuseumid tegid külastatavuse rekordi

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

turistid linnus

Itaallased, kes tulid Haapsallu üheks päevaks, olid piiskopilinnusest vaimustuses. ARVO TARMULA

Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid alla koondunud viit näitusemaja ning aurupaati Mari ja rongi Peetrike külastas tänavu rekordarv inimesi.

SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid turundus- ja kommunikatsioonijuhi Maarja Kõutsi sõnul käis juulis muuseumis 19 500 inimest, mullu samal ajal 13 000. Ka mai- ja juunikuised arvud on juba suuremad kui eelmisel aastal.

„Kindlasti on külastajaile ilm tähtis. Sel suvel on ilm olnud nii tujukas ja jahe, et inimesi ranna poole eriti ei tõmba. Selle asemel käiakse rohkem muuseumis,” ütles Kõuts.

Üks populaarsemaid külastuskohti Haapsalus on juba mitmendat suve ootuspäraselt Iloni Imedemaa. „Astrid Lindgreni teosed on rahvusvaheliselt tuntud. Seetõttu tuleb külastajaid üle Eesti ja ka välisriikidest. Eesti keele kõrval võib tihtilugu kuulda soome ning ka näiteks saksa keelt. Külastajateks on tihti pered. Lastele meeldib siin alati ja ka täiskasvanud saavad oma lapsepõlve meenutada,” sõnas Kõuts.

Ainuüksi juulis käis Iloni Imedemaal 5800 inimest.

„Mais korraldasime koolidele kampaania, tutvustasime Iloni Imedemaa kõrval ka ülejäänud nelja Haapsalu ja Läänemaa muuseumi. Kindlasti lisandus sellegi tõttu rohkesti külastajaid,” sõnas Kõuts.

Kuna novembri algusest tuleb rahvusooperis Estonia mängukavva muusikal „Karlsson katuselt”, muudetakse Iloni Imedemaa õhkkonda enne sügist samuti sobilikumaks ning välja pannakse rohkem Karlssoni lugudest tuttavaid tegelasi ja seiku. „Soovitame siis nii-öelda Karlssoni „päriskodu” ka üle vaadata,” ütles Kõuts.

Inimesi tõmbab ligi ka piiskopilinnus. „Haapsalus leiavad turistid alati aega, et näha ära piiskopilinnus. See on ju üks Haapsalu tähtsamaid vaatamisväärsusi,” ütles Kõuts.

Piiskopilinnus oli ka ühel Itaaliast tulnud perel esimene peatus Haapsalus. „Oleme siin küll vaid ühe päeva, õhtul läheme juba Tallinnasse, aga linnust tahtsime ikkagi näha,” ütles pereema Giustina.

Teine muuseum, kuhu pere kindlasti minna kavatses, oli raudtee- ja sidemuuseum. Pereema arvates on piiskopilinnuse suurim pluss ajaloolise info kergesti mõistmises.

„Linnuses olid igal pool seletavad sildid, mis tegid arusaamise meile kui turistidele palju lihtsamaks. Samuti on linnus väga hästi säilinud. Põnev kogemus,” ütles Giustina.

Huvisõidurongil Peetrike läheb praegu väga hästi. Juulikuu jooksul sõitis rongiga 5500 inimest.

„Sõitjaid on tõepoolest üha enam. Huvisõidurongi eesmärk pole mitte pelgalt lõbusõit, vaid Haapsalu linna ajaloo tutvustamine, selle paiga eripära esiletoomine ning mineviku väärtustamine,” ütles Kõuts.

Kõutsi sõnul pole Peetrike mitte ainult lasteatraktsioon. „Peetrikesega sõidavad igas vanuses inimesed. Mõistagi on rong võitnud lastega perede südame, kuid sõitjate hulgas on kindlasti ka vanemaid inimesi. Kui lapsed vaimustuvad juba pelgalt rongisõidust endast, siis täiskasvanuid meelitab sõitma just giidi antav info Haapsalu linna kohta,” lisas Kõuts.

Peetrikese populaarsusele aitab kõvasti kaasa õige turundus. Linna peal Peetrikese plakateid aga ei näe. Kõutsi sõnul on tegemist nn viirusturundusega. „Viirusturunduse mõiste tuleneb sellest, et saadetav sõnum levib iseeneslikult nagu viirus. Inimestele meeldib Peetrikesega sõites saadud elamus sedavõrd, et nad soovitavad seda oma tuttavaile ja sõpradelegi,” selgitas Kõuts.

Suvisel kõrghooajal kuni 10 sõitu päevas tegeva aurupaadiga Kallis Mari on kehvast ilmast hoolimata sõitnud paar tuhat inimest. „Võib öelda, et Kallis Mari seilab positiivsel kursil. Oleme paadi asukoha seadnud nii, et inimestel poleks raske seda leida,” ütles Kõuts.

Suvel muuseumides uusi ja erilisi eksponaate ei ole, kuid sügisest võivad huvilised Haapsalu raekojas tutvuda uue näitusega, mis valmib koostöös Eesti Rahva Muuseumiga.

Kõutsi arvates ei tasu unustada Ants Laikmaa majamuuseumi, mis ei ole küll kesklinnas ega jalutuskäigu kaugusel, kuid mille lisaväärtus on kaunis loodus. „Muuseum on küll teistest eemal, kuid tee leitakse ilusti üles. Erilist külastusrekordit seal tänavu ei ole, kuid ei saa ka öelda, et külastajaid oleks eelmise suvega võrreldes palju vähem,” sõnas Kõuts.

Noarootsi Lyckholmi muuseumi perenaise Anu Kari sõnul on praegune suvi läinud imehästi.

„Juuli möödus imeliselt. Nii majutuse kui ka muuseumi külastajate arv on eelmise suvega võrreldes kasvanud. Käiakse nii meilt kui ka välismaalt,” ütles Kari.

Kari sõnul on vabalt ligipääsetavaid turismiobjekte seal kandis vähe. „Noarootsis pole ju eriti selliseid objekte, kuhu ette helistamata minna saab. Isegi kirikusse ei saa möödasõitja enam sisse piiluda,” sõnas Kari.

Kari sõnul on turistid olnud pettunud vaid RMK matkaradade juurde käivate vaatlustornide puudumise tõttu. „Tihti minnaksegi radadele uudistama ja hiljem tullakse pettunult tagasi, sest pole torne, kust kaunist vaadet imetleda. Aga ehitus peaks augusti lõpust juba algama, seega on järgmiseks suveks loodetavasti ka tornid,” ütles Kari.

Perenaine peab oma kõige suuremaks motivaatoriks inimeste head sõna. „Külastajailt on tulnud ainult positiivnset tagasisidet. Inimesed on väga rahul,” sõnas Kari.

Hanila muuseumis on aga käimas keskpärane suvi. Poole aastaga on külastajaid olnud 400.

„Külastajateks on tihti pered nii Eestist kui ka välismaalt. Teine variant on aga see, kui siinsed suvitajad on Hanila muuseumist oma sõpradele head rääkinud ja nood sõbrad seepeale külastama tulevad,” ütles Hanila muuseumi perenaine Liivi Vainu.

Muuseumis saab praegu tutvuda ülesseatud vanaaegse koolitoaga, samuti on huvilistel võimalus ise vanaaegse sulepea ja tindiga kirjutada. Tutvuda on võimalik ka stendinäitusega kolhoosiajast – kuidas sealsed kolhoosid tekkisid, milline oli sealne eluolu ning mis pärast kolhooside sulgemist edasi sai. Näitus kannab nime „Kolhoosid Hanila ja Karuse mail”.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
küsimus
küsimus

samas tahaks küsida, et miks need superinimesed kes muuseumis on põnevaid asju planeerinud ja teinud ja kes sellise külastajatenumbri taga on on millegipärast töölt ära läinud, viimasel ajal päris mitmed tuntud tegijad sealt läinud.

wpDiscuz