13

Katkusigade matmispaik võib tulla Keedika lähedale

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

Martna seakasvatus (13) (1300x867)

Seakasvatus. Foto: Arhiiv

Läänemaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Tõnu Erik kinnitas, et kui katk peaks jõudma Läänemaale, tuleb hukatud sigade matmispaik metsa Keedika–Palivere tee ääres.  

Lääne-Nigula vallavalitsuse teatel tuleb matmispaik Keedika karjääri, mis on kohe Keila maantee ääres.

 „Keskkonnaamet analüüsib, kas Keedika ja Palivere vaheline piirkond sobib sigade matmiseks,” ütles Erik.

Katkupuhangu tõttu hukatud sigu on maetud juba Jõgevamaal Torma prügilasse. Tormas puhkes aga sigade matmise pärast suur skandaal, sest korjuseid vedanud autod tilkusid surnud loomade kehavedelikest. Samuti tuli mitu koormat surnud sigu uuesti matta, sest lohakalt tehtud töö tõttu tõusid lagunevad gaasidega täitunud seakorjused uuesti maapinnale.  

Viljandimaal Tarvastus maeti eile umbes 3000 siga farmi lähedale riigimaale. Hukkunud loomad peaks tavaoludes viidama Väike-Maarja loomsete jäätmete põletustehasesse. Kuna aga katku ohjeldamiseks tuleb hukata korraga tuhandeid farmisigu, otsib veterinaaramet igas maakonnas ühe sobiva koha sigade matmiseks. Ka Läänemaal valitakse sobiv maatükk kärsakandjate matmiseks.

Eriku sõnul peab matmiskohas olema põhjavesi kaitstud, sinna peab autode ja muude masinatega ligi pääsema ja see ei tohi olla liiga kaugel nakatunud farmist.

„Läänemaa suurimas, Linnamäe sigalas kasvab 7000 looma. Matmiskoht jääb sellest linnulennult 15–20 kilomeetri kaugusele,” teatas Erik. Matmispaiga kaugus farmist on tähtis seetõttu, et nakatunud sigade vedu on lisarisk nakkuse levikuks.

„Ühestki teisest maakonnast sinna hukatud sigade korjuseid ei tooda,” kinnitas Erik.

Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul tundub Keedika–Palivere maantee äärne piirkond esmapilgul olema sobilik. Tegemist on riigi maaga, suurel alal ei ole asustust ja piirkonna põhjavesi on keskmiselt kaitstud.

„Seal on 2–5 meetri paksune savikiht, mille peal on paarkümmend sentimeetrit moreeni. Põhjavesi on veelgi sügavamal,” kinnitas Lotman. Seda, kuidas konkreetsesse kohta matmine välja näeb, on Lotmani sõnul vara öelda.

Lääne-Nigula valla keskkonna- ja kommunaalnõuniku Olev Peetrise arvates on mõistlik, et iga maakond peab seakatku kiuste koostama plaani, mida suure hulga hukatud sigadega peale hakata. „Linnamäe seafarm asub Lääne-Nigula vallas, seega on mõistlik, et need ka maetakse meie valda,” kinnitas Peetris. Kindlasti tuleb riigil palju tööd teha, et kõige mustema stsenaariumi korral ei juhtuks midagi Tormaga võrreldavat, lisas Peetris.

Lotmani sõnul peaks keskkonnaamet langetama otsuse piirkonna sobivuse kohta nädala lõpuks.

Maaeluminister Urmas Kruuse teatas reedel, et koostöös kohaliku omavalitsusega, veterinaar- ja toiduameti ning keskkonnaametiga tuleb igal maakonnal välja selgitada piirkonnad, kuhu on võimalik matta sigade Aafrika katku tõttu suurfarmides hukatud sigu. „Kui katk diagnoositakse suurfarmis ja põletamine ei ole loomade suure hulga tõttu võimalik, peab matmispaik olema valmis ning veterinaar- ja toiduametile antud kinnitus, et matmine on keskkonnale ohutu,” lisas minister.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kodanik
kodanik
ajakirjanduses on tänaseks hulgaliselt artikleid, mis annavad teada, et Eestis kartkuprobleemiga tegelemine on vildakas. Ka meedikud võtavad sõna et nii epideemiatega ei tegeleta, mitmete spetsialistide poolt on tõstattud küsimus, mis tapetakse valimatult tuhanded sead, kes pole haigestunud ega viirusekandjad. Igal juhul tuleks nüüd pisut pidurit tõmmata sellele absurdsele tõmblemisele, mis toimub. Kui me ei taha totaalse keskkonna- ja sotsiaalse katastroofiga lõpetada, siis peaks ilmselt lätlastelt ja leedukalt uurima, miks neil taudiga võtlemisel vaid mõnisada siga on vaja olnud tappa. Ka neil on väiksemad farmid saanud nakkuse aga sellist laustapmist pole tehtud. Nagu pole ka väikefarmerid tanki pandud, kes esimeseks septembriks… Loe rohkem »
sihandne
sihandne

Hei-hoo lets go! Ei õpi varem tehtud vigadest vaid lollile kohaselt loodab amertnik reha peale astudes teistsugust tulemust.

Keedika
Keedika

on justkui kruusa-liiva põhjaga maa minu mäletamist mööda.Eelmine kord öeldi savimöllmoreen pidi ohutu olema?

nu vot
nu vot

Artiklit on esialgsega võrreldes parandatud.

Tundub
Tundub

ma loen nagu välja et see on lotmani isiklik arvamus mitte keskkonnaameti seisukoht. Lugege korralikult mitte ärge lahmige. Lääne-nigula valla elanikuna loodan et seakatk läänemaale ei jõuagi

Katk
Katk

on liikunud järjekindlalt omas tempos ja äkki jääb pidama?Kui meri ette tuleb või suurem sigadevaba piirkond,siis võib ju lootuses loogikat olla.

Mulle
Mulle

tundub, et keegi ei taipa sest asjast midagi. No aga see ei sega ju otsuseid vastu võtmast.

taipamatu
taipamatu

Ega minagi asjast tea, aga lugu on kirjutatud vahvalt. Tundubki et kellegi tundumise järgi leiti matmise koht. Põleti kohta ju täitsa mõistlik küsimus.

Kahjuks
Kahjuks

kommivad jälle suured targad midagi asjast taipamata.

tundubki :D
tundubki :D

Kas matmispaiga valik võiks tugineda vähe kangemale alusele, kui ühe isiku tunded?
Mis on saanud sellest põletist, mis osteti? Miks neid sigu peab üldse nakkekoldest välja vedama?

Tundub???
Tundub???

Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul tundub Keedika–Palivere maantee äärne piirkond esmapilgul olema sobilik.
Rõhk sõnal TUNDUB!
Kui mulle tundub, et sigade matmiseks on sobiv koht K.Lotmani aiatagune, siis kas see võiks olla piisav argument nende sinna matmiseks?

wpDiscuz