0

Kreegi muusikapäevadel kuuleb nii rahva- kui ka klassikalist muusikat

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kreegi päevad

Laupäeva õhtul esineb Haapsalus Vox Clamantis. Foto: erakogu

 

Laupäeval ja pühapäeval on Haapsalu toomkirikus Cyrillus Kreegi muusikapäevad. Sel aastal üheksandat korda peetavail muusikapäevadel esineb ansambel Vox Clamantis, segakoor Huik ja mitmed teised, dirigendid on Jaan-Eik Tulve ja Kaspar Mänd.

Kontserdi kavas kõlab muusika, mis kannab endas eesti rahvapärimust, esitatakse nii Cyrillus Kreegi vaimulike rahvaviiside seadeid kui ka teiste heliloojate rahvaviise sisaldavaid teoseid.

Mänd ütles, et kontserdikava koostades on üritatud ära tabada siinse, põhjamaa inimese mõtte- ja hingelaadi. „Suulise pärimusena edasi kandunud vaimulikud rahvaviisid on minu arvates nagu vaimusillad, mis tekivad meie ja eelmiste põlvkondade vahel,” ütles Mänd.

Kontserdil ühinevad taas kammerkoor Head Ööd, Vend ning segakoor Huik, kes on varemgi omavahel koostööd teinud. „Nende kahe koori kõlad sobivad väga hästi kokku ning moodustavad suuremaarvulise noorte segakoori, mida üldjuhul sagedasti ei kuule,” rääkis Mänd.

13. juunil esinev ansambel Vox Clamantis esitab peale Kreegi seatud rahvakoraalide ka liturgilist muusikat. Laulude vahele mängib itaallane Marco Ambrosini rootsi rahvapilli nyckelharpat ja Anna-Liisa Eller esitab kandleimprovisatsioone.

Jaan-Eik Tulve ütles, et koor esitab Kreegi rahvakoraalide seadeid ning Taaveti psalme. „Meie kavas musitseerivad kaasa imelised muusikud Anna-Liisa Eller ning itaallane Marco Ambrosini, kes lisavad Kreegi üleskirjutatud muusika vahele ja ka sisse improvisatsioonilist nägemust. Nii et pillidega koos tekivad uued kõlamaastikud ning tervik,” rääkis Tulve.

Tulve ütles, et Kreegi looming on Eesti muusikatraditsioonis väga tähtis. Nii nagu paljud teisedki tema kaasaegsed heliloojad, korjas ka Kreek rahvalaulu ja kasutas seda ainest väga palju. 

„Kreegi tähelepanu oli aga suures osas pööratud vaimulikule rahvalaulule ning tänu temale avaneb meil tohutute mõõtmetega pärand. Huvitav on ka see, et ta pole rahvalaulu meloodiat mitte kohendanud ja lihtsustanud, vaid andnud edasi väga peene ornamentaalse joonisega,” rääkis Tulve. 

„Täiesti eriline on ka tema harmooniatunnetus nii rahvalauluseadetes kui ka Taaveti lauludes ja palju on ta teinud tööd õigeusu liturgilise muusika vallas,” lisas Tulve.

Tulve rääkis, et Vox Clamantis jõudis Kreegi juurde Arvo Pärdi kaudu. „Juba õige mitu aastat oleme töötanud väga palju koos Arvo Pärdiga. Õieti jõudis ka Cyrillus Kreek meie ansambli repertuaari Arvo Pärdi kaudu. Laulsime Pärdi Kanon Pokajaneni ette Kreegi Õhtuliturgia alguslaulu,” ütles Tulve.

Kontserdid on õhtuti. „Kuna muusikapäevad leiavad aset hilisõhtul toomkiriku lummavas akustikas, ootame kontserti suure põnevusega,” sõnas Mänd.

13. juunil saavad Kreegi muusikapäevad alguse kell 20 õhtuse jumalateenistusega, 14. juunil algab kontsert kell 21. Muusikapäevad leiavad aset Nargenfestivali raames, mis on pikim suvine kultuurifestival Eestis. Festivalipaikadeks on valitud kohad, kuhu on võimalik pääseda mööda merd. 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz