0

Kalapüük käib tänavu tormidega võidu

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Haapsalu turg kalalett 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Haapsalu turuhoone kalalett: ahven, nurg ja räim. Müüja sõnul ei lähe kala hästi kaubaks, rahvas rohkem vaatab, kui ostab. Foto: Arvo Tarmula

 

Sel aastal algas rannamõrraga kalapüük kolm nädalat varem kui tavaliselt, praegu saab merest haugi, ahvenat, räime, siiga ja veidike tuulehaugi. 

Kalur Taavi Suitsbergi sõnul on sel aastal saak parem kui eelmisel kevadel.

„Eelmisel aastal sel ajal hakati alles kala püüdma,” rääkis Suitsberg aprilli lõpus, kui kalapüük juba käis. Praegu käivad kalamehed kolm korda nädalas merel mõrrast saaki toomas ja kui kala on rohkem, siis iga päev. Kalasaak on iga kord isesugune. Mõnikord on kala mõnisada kilo, teinekord tonn ja rohkem, aga vahel juhtub, et pole midagi.

Virtsu kalur Uno Tali tegeleb parvekala püügiga, tema püüab süvaveemõrdadega, mis on meres kümnest meetrist allpool. Enamasti püüab ta räime ja tuulehaugi. Selle aasta räimesaaki ta ei kiida – kui tonni kätte saab, on hästi. Tema meelest võib vesi olla räime kudemiseks veel liiga külm. 

„Mõni öö tagasi olid siin veel öökülmad, vesi on pinnal 8 kraadi, ei tea, mis ta põhjas on,” ütles Tali nädala algul.

Tuulehaugi juhtub püünisesse viiskümmend kuni sada kilo. 

„Tuulehaugi on oma mehed natuke saanud,” ütles Tali. Tuulehaugipüüki nimetas ta käsitööks, sest kalad tuleb ükshaaval püünisest välja noppida. „Räim tuleb kudemiseks kalda ligi ja siis me teda püüamegi,” rääkis Tali. 

Tali sai merele alles mais, aga nädala algul möllasid tuuled ega lasknud merele. „Kavas on üks mõrd veel sisse panna, aga tuule tõttu pole merele saanud,” rääkis Tali. 

Oma kala müüb ta hulgimüüjaile. Räime kilohind on 20 senti. Virtsus on külmhooned, mis kohalikku kala kokku ostavad. Tali sõnul toob paarisaja kilo püüdmine sisse vaid mõnikümmend eurot, see ei tasu ära. Tonniga saab enam-vähem hakkama, aga eks seegi ole rohkem naljategemine.

Kehva kalasaagi tõttu on osa kalamehi ametit vahetanud. Kui varem palkas Tali endale abilisi, siis nüüd teeb ta ise kõik tööd, mis üksi teha annab. Kui üksi hakkama ei saa, võtab ta endale mõneks päevaks abilised. 

Virtsu kalamehed hakkavad oma paate ja püüniseid korda seadma juba märtsis, kalapüügiaega on aga ainult poolteist kuud. 

„Kuu aega tegin paati, see on paras muuseumitöö, selle eest ei maksa mitte keegi,” rääkis Tali.

Mõrrad pannakse kevadel pärast jääminekut merre ja võetakse jaanipäeva paiku korraks merest välja, et neid parandada ja puhastada. Siis jäävad mõrrad merre kuni jää tekkimiseni. 

Räime saab püüda nõnda kaua, kuni vesi soojaks läheb. „Kui tuulehaug tuleb, on kaks kolmandikku räimepüüki läbi,” ütles kala müügiga tegelev endine elukutseline kalur Ants Kari.

Et Haapsalus pole enam kohalikku kalatööstust, mis kala vastu võtaks, läheb siit kandist püütud kala kas Tallinna või Haapsalu turule. Ahvena ostab kokku Pärnu kalatööstus, kes tuleb kalale ise järele. 

„Räime meil nii palju pole, et Morobellile viia,” rääkis Suitsberg. Morobell ostab ainult tonnide viisi.

Mõne nädala eest viidi üks koorem räime isegi Hiiumaale. Saaremaale on särge viidud, sest seal seda selleks ajaks enam ei olnud, kui meil tulema hakkas. 

„Ei tea, kas Hiiumaal pole räime või pole püüdjaid või milles asi,” imestas Suitsberg Hiiumaa asja üle. Tema ise oli varem kutseline kalur, aga kui kala vahepeal väheks hakkas jääma, jäi kalapüük harrastuseks. Hariduselt on ta tisler ja nüüd töötabki ta puidutöökojas.

Kari rääkis, et tormi on sel aastal rohkem kui kala, tormi tõttu on kala kadunud. „Seda on ennegi olnud, et algul on hea rahulik kevad ja siis hakkab tormama,” ütles Kari. 

Tema sõnul pole tänavu head räimesaaki, nagu pole seda olnud juba ligi viiskümmend aastat. 

Kari sõnul on jääräime aeg sel aastal ümber. Jääräimeks nimetavad kalurid tavalist varakevadist räime, mis on marja täis.

 „Ei ole kiita midagi, töö käib ilma järgi, mereilm peab kalapüügiks õige olema,” ütles Kari. „Praalimist sel aastal ei ole, tuleb pensioniga läbi ajada.” Oma müügiräime ostab ka Kari Morobellilt. 

 

Turul on peamine kalaostja pensionär 

Mari, kes müüb Haapsalu turul kala, rääkis Lääne Elule, et praegu ostetakse kõige rohkem haugi, aga sel aastal tuli haug turule alles esimesest maist ja siis oli teda ka vaid kümme tükki. 
Eelmisel neljapäeval müüs Mari turul ahvenat, räime ja nurgu. 
„Täna ei ole mitte keegi veel kala ostnud, käivad ja vaatavad,” kirjeldas Mari. „Haapsalu inimene ei ole maksejõuline, mais ostavad inimesed taimi ja lilli. Ei ole inimestel raha, ei ole töötajaid siin. Kes tuleksid turule, on pensionärid, ostavad räime ja kilu.” 
Kilu, mida Mari müüb, tuleb Morobellist, sest mõrraga räimepüüdjaid on Läänemaal väheks jäänud. Ahvenat ostetakse suitsutamiseks tavaliselt enne nädalavahetust, kui on head ilm. Ka nurgu ostetakse, see on hea kala kuivatamiseks, seda ostetakse mõnekümne kilo kaupa. 
„Möödunud nädalal ostis üks kaks kasti, 40 kilo,” meenutas Mari.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz