1

Juhtkiri: Radikaalne reform

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Erakoolide rahastamise ümber tekkinud segadus on pannud avalikkuse taas arutlema koolide, võrdse kohtlemise ja hariduse mitmekesisuse teemal. Mis siis ikkagi oleks õige? Kas erakoolide majanduskulu peaks kandma kohalik omavalitsus, riik või erakooli pidaja ise?

Aastast 2011 said erakoolid raha kolmest kohast: õpetajate palga, õppevahendid jms ehk hariduse sisu eest maksis riik; kooli majanduskulud kandis riigi pandud kohustuse korras kohalik omavalitsus, peale selle said erakoolid lapsevanemailt õppemaksu. Nüüd on riigikohus otsustanud, et riigikogu ei oleks tohtinud omavalitsusi sundida kinni maksma erakoolide kommunaal- ja muid kulusid. Enne 2011. aastat maksid omavalitsused neid kulusid vabatahtlikult, st nad ei pidanud, aga võisid maksta.

Nüüd on haridusminister öelnud, et vabatahtlik maksmine tuleks taastada, ja andnud mõista, et riik ei kavatse tulevikus erakoolide majanduskulu kinni maksta. Erakoolipidajad on nördinud, sest kardavad, et omavalitsuste vabatahtlikult antavast toetusest tuleb tõenäoliselt suu puhtaks pühkida.

Ühest küljest on õige, et riik peaks kohtlema kõiki võrdselt. Makse maksavad ju kõik, nii erakoolide kui ka munitsipaal- ja riigikoolide lapsevanemad. Miks siis kõlbab riigil makse vastu võtta, aga oma laste hariduse peab erakooli valinud lapsevanem ise kinni maksma? Kas ei peaks riiklik haridustoetus võrdse kohtlemise korras liikuma koos lapsega, käigu see laps siis era-, munitsipaal- või riigikoolis?

Teisest küljest see raha koos lapsega liigubki. Kooli omanikust olenemata maksab riik hariduse sisu igal juhul kinni. Hariduse vormi ehk majanduskulud peaks maksma ikkagi koolipidaja: riigikooli puhul riik, mida ta ka teeb, munitsipaalkooli puhul kohalik omavalitsus, mida ta samuti teeb, ja erakooli puhul erakooli pidaja, mida ta ei ole seni pidanud tegema. Kui riik maksaks kinni kõigi koolide kõik kulud, kaotaks kooli omandivorm igasuguse mõtte. Muidugi võiks eriti radikaalse reformi korras kõik koolid riigikoolideks modifitseerida, aga vaevalt see Eesti hariduspilti rikastaks.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Jats
Jats

Koolide elu liiga kindel ja turvaline,siis ei ole mõtet??Lastele tuleks siiski erand teha,mitte tähenärijaks hakata,selles on mõte.Ei maksa head asja muidu rikkuda.

wpDiscuz