12

Haapsalu konverentsil räägiti palverännubuumist

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kristi Märk palverännukonverentsil

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kristi Märk. Foto: Arvo Tarmula

Täna peeti Haapsalus Jaani kirikus palverännupäeva konverentsi, kus kogenud palverändurid ja õpetlased arutasid palverännuga seotud teemade üle. 

Palverännud on aasta-aastalt kogunud populaarsust ning nüüd võib lausa öelda, et on palverännubuumi aeg. Euroopa tuntuimat palverännakuteed pidi jõuab suviti sihtpunkti Santiagosse päevas umbes tuhat rändurit. Religioosne turism on kogumas populaarsust ning Santiago teest on paljude jaoks saamas üks asi, mis tuleb oma elu jooksul ära teha.

Eestis on oma palverändurite selts nimega Jaakobitee sõprade selts (camino.ee). Täna rääkisidki seltsi liikmed palverännu võimalustest Eestis. Leheküljel palverand.ee annavad Pirita kloostri sõbrad juhiseid, kuidas läbida Eesti palverännuteed Pirita kloostrist Vana-Vastseliina kabelini. Tee ei ole märgitud, nagu on kollaste nooltega Camino Santiago, ning tee läbimiseks tuleb kaasa võtta paras kogus toidumoona, sest maapoekesi enam palju alles pole.

Kogenud palverändur Andrus Mõttus arvas, et seal, kus on vajadus, tekib infrastruktuur ise. Eestist Santiagosse kõndinud ning just naasnud Maarika Traat rääkis aga, et Eestist Poolasse kõndides ei olnud tema teel ühtegi noolt, ta jälgis kaarti ning kõndis maantee ääres. „Alguses oli trots nende noolte vastu, sest neid järgides tegin ma palju suuremaid ringe – et ei jõua niimoodi kunagi kohale –, aga hiljem sain aru, et palju parem on vaikuses kõndida kui maantee müras,” ütles Traat ning lisas, et ise selliseid radu otsides läheks väga palju aega.

Kollased nooled ja teokarbimärgid sinisel taustal ongi need, mis palverändureid Santiagosse juhatavad. Lisaks on tee ääres spetsiaalselt palveränduritele loodud öömajad, kohad, kust ammutada joogivett ning söögikohad ja poed, kus kõhtu täita. Mõttus on kõndinud ühte tuntud, aga märgistamata palverännuteed pidi Rooma, kus kohtas teist kaasrändajat alles kahekümnendal päeval. Ka öömajad sellel teel ei olnud organiseeritud, vaid pidi ise kirikutest ja kloostritest küsima, kus ööbida võib. Ühes väikses Itaalia linnas, otsides kirikut, kus ööbida, küsis ta ühelt juhuslikult vastutulijalt, et vabandust, olen palverändur ja soovin kuskil ööbida. Vastuseks sai ta: oodake, ma lähen toon võtme.

Mõttuse sõnul on ta täpselt sama inimene, kes oli enne palverännakut, ainuke vahe on see, kui ta enne oli ärimees, siis nüüd onta  kirikuõpetaja.

Teoloog Ingmar Kurg tõi arutelus „Palverännak kui kultuuriline ja religioosne fenomen” välja selle, et palverännakust on saanud paradigma. Paradigmaks nimetas ta arvamuste, väärtushinnangute ning meetodite kompleksi, mis enamuse üle valitseb. „Paradigma on ka paratamatus, ta muutub ainult siis, kui tekib kriis vanas uskumustesüsteemis,” rääkis Kurg.

Pool aastat Santiagos turismipunktis töötanud Kristi Märk rääkis ka palverännu varjukülgedest. Suvel Santiagosse jõudes tuleb näiteks tunde seista järjekorras, et saada oma tempel, ning kuulsasse katedraali, rändurite sihtpunkti, ei lasta seljakotiga sisse, vaid tuleb seista veel ühes järjekorras ja maksta raha, et oma kott ära panna.

Kristi vend Meigo teeb praegu oma isiklikku palverändu ning on jõudnud välja Iraani. "Muidugi oleneb palju kontekstist ja olukorrast, kuid leian, et igaühel on õigus enda valikud ise teha," rääkis Märk, kellel Santiago-kogemus, kus ta kohtus iga päev sadade palveränduritega, aitas ühtlasi ka oma venna otsust paremini mõista.

Santiagos töötamise ajal osales Kristi Märk ka esimesel ülemaailmsel turismi ja palverännu konverentsil, kuhu olid kokku tulnud rohkem kui 20 riigi esindajad, et rääkida maailma pühapaikadega seotud trendidest, toetavate teenuste võrgustikest, väljakutsetest ning võimalikest ühistest lahendustest.

Ülemaailmse palverändurite konverentsi lõppsõnumiks oli Kristi Märgi sõnul see, et kogu elu on palverännak. Märgi jaoks on üheks tähtsaks palverännuks tee kodust mere äärde.

Tänasele konverentsile Haapsalus järgnevad väike palverännak piiskopilinnuses ja vesper toomkiriku ristimiskabelis juhatavad sisse muuseumiöö kirikus.

Konverentsi eestvedaja on Lääne praostkonna vikaarõpetaja Kristel Engman, korraldada aitavad Pirita kloostri sõbrad. Palverännupäevale olid oodatud kõik, keda see teema huvitab. 

Kristel Engmanile teadaolevalt ei ole Eestis palverännuteemalist konverentsi varem peetud.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
ment+Haller
ment+Haller

jussil on jällegist midagi varbale kukkunud+
et kustutad LE kommentaari ja mõtled et elu on lill???
ega see ei aita..Lihula on kolelinn nr 1. Eesti Vabariigis ja Haapsalu nr.2 ja seda ilma mingite uuringuteta…

juss
juss

Lugupeetud Lääne Elu kommentaariumi mode võiks ikka aeg ajalt komme kustutada?

Kübe
Kübe

Me siin meestega plaanisime ka palverännaku Rakvere piiritsetehasesse ette võtta aga osadel siin jalad läbi…

Andres
Andres
Millal juhtus see, et ajakirjandusse sattumine ei ole enam auasi, vaid pigem va avalik plank kuhu igaüks saab sodida mis pähe tuleb? Eilsel konverentsil oli kohal palju lugupeetud inimesi, sealhulgas Tiit Salumäe ja Lagle Parek. Jah, teema on nõnna tundlik, kuna sisaldab eestlaste jaoks hirmsat sõna “religioon” kuid kes võtab vaevaks natukenegi süveneda saab teada, et ohhhoooo, vaata kus, ei olegi ainult usklikud ega peast hullud , vaid et maailma 330 miljonist turistist tervelt 1/3 külastab erinevaid pühapaikasid või et palverännust on saanud lisaks ka rändamise kultuuriline fenomen mille sooritamiseks ei pea üldse mitte isegi usklik olema. Ja üks mõte… Loe rohkem »
andresele
andresele

Ära kahtle endas- kui meeldis ja said targemaks, siis oli tasuv ajaviide. Inimene ootab ikka millegipärast kinnitust väljaspoolt. Mõnele meeldib kuulata, teisele retk ise läbi teha. Tee aga algust – seljakott selga ja rännusaapad jalga ning palverännak alga. Mis see viluga visata Pirita kloostrist läbi seitsme maakonna lõpetades Vana-Vastseliina kabelis… nagu ma lugesin. siuts.

Anne
Anne

see Kristi Märk on omaarust Lihula arendaja,kurb kohe

kurb jah
kurb jah

Ilmselt on lihulas selliseid arendajaid veel. Kus on üks selline arendaja on ees siis sealt tasub veel otsida see on nagu rebase urg. Sõitsin sealt läbi nagu sõda oleks. lihula hakkab sellega et esimesed majad on majapõletataud ja aknad laudadega kinni löödud. Pole ka ime sest palverännakut on pea täis.

Kes
Kes

see Kristi Märk on? Palverändur, ajakirjanik……………..või veel keegi.

õhumüüja
õhumüüja

igaüks läheb lolliks omamoodi

Posti+Mees
Posti+Mees

Armsad lolliks läinud naesed ja mehed…Käsu Taavi kutsub Teid palverännule naeste varjupaika…tehke sääl sugu ja saagu seda rahvast palju…

Gen.
Gen.

Mingit buumi pole. On vaid inimesed,kes ei viitsi tööl käia ja teised,kes tulevad-lähevad ( Aafrikasse) või kuhu iganes . Tööinimene käib tööl ja ei ela teiste kulul abirahadest. Neegrile ei tohi enam öelda neeger ja jääkarule jääkaru. Ja palvetama peaks ainult pangaautomaadi ees….

Ivo
Ivo

Meigo on siiski Iraanis.

wpDiscuz