Innove sõnul vastab eesti keele riigieksam õppekavale

Malle-Liisa Raigla

malleliisa@gmail.com

Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele õpetaja Tiina Brock kirjutas, et möödunudnädalane eesti keele eksam ei olnud mitte eesti keele eksam, vaid üldteadmiste eksam, mille eest on vastutama pandud eesti keele ja kirjanduse õpetajad.

SA Innove testide üksuse eesti keele ja kirjanduse peaspetsialisti Pille Reinsi sõnul vastas eksam õppekavale. 

"Riigieksami komisjon lähtub eksamitöö ettevalmistamisel riiklikust õppekavast, mille järgi peaks õpilane gümnaasiumi lõpuks väljenduma selgelt ja üldkirjakeele normide kohaselt, arutlema loetud teksti(de) põhjal teemakohaselt ning koostama eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid," rääkis Reins.

2015. aasta eesti keele riigieksamil oli neli eksamitöö varianti. Neist kahe variandi alustekstid hõlmasid ilukirjandust, üks variant tugines publitsistikal, üks populaarteaduslikul tekstil. Õpilane võis eksamitöö variantide hulgast valida nii lugemis- kui ka kirjutamisosas sobivaima. Reinsi sõnul põhinesid lugemisosa ülesanded üksnes alustekstidel ja vastused tuli õpilastel leida tekstidest. Vastustes ei hinnata mitte üldteadmisi, vaid tekstidest arusaamist ja oskust end selgelt, asjakohaselt ning grammatiliselt õigesti väljendada. Kirjandites hinnatakse, kas õpilane suudab luua arutlevat teksti ja oma mõtteid selgelt, olukohaselt ning normikirjakeeles väljendada. Hinnatakse arutleva teksti sisu, õigekeelsust, stiili ja kirjandi vormi, mitte üldteadmisi.

Brock nimetab eksamit ülekohtuseks nii õpilastele kui ka õpetajaile, sest kuigi eesti keele eksamiks valmistutakse tema sõnul pikalt ja põhjalikult – kirjutatakse kirjandeid ja teisi tekste, loetakse kirjandusteoseid ja seostatakse neid igapäevaeluga –, ei olnud sellest Brocki hinnangul ometi mingit kasu.

„Kuidas saan mina, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, tagada häid tulemusi, kui minu õppeainest nii vähe sõltub?” küsib Brock oma kirjatükis. Õigekirja eest on eksami 100 punktist võimalik saada kuni 26.

„Oluliseks osutusid ühiskonnaõpetuse, ajaloo- ja bioloogiateadmised,” kirjutab Brock. „Üks teema võimaldas kirjutada tänapäeva Eesti elust eesti nüüdiskirjanduse või filmikunsti näitel, aga eesti nüüdiskirjandus on vaid minimaalne osa kogu kirjanduskursuste mahust, samuti oli see eksamil veel piiratud temaatikaga Eesti tänapäeva elust.”

Brocki sõnul teavad tänapäeva abituriendid vaid üht või kaht nüüdisaegset autorit.

Brockiga nõustus ka Noarootsi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Miina Leemets, kes oli küll eksamikomisjonis, kuid kelle õpilased ei ole veel eksamile läinud.

„Kuna tegemist on ikkagi eesti keele riigieksamiga, siis leian, et tekstide teemad peaksid olema üldisemad ja mitte nõudma õpilastelt väga detailseid teadmisi eri valdkondadest,” ütles Leemets.

Samal ajal mõistab ta, miks on eksam niiviisi koostatud.

„Nüüd on juba mitu aastat räägitud lõimumisest ja eksam täpselt seda ideed ka kannab,” ütles Leemets, kuid lisas, et eksami võiks nimetada üldteadmiste ja arutlemisoskuse eksamiks, mille eest vastutavad kõigi humanitaarainete õpetajad.

„Usun, et sel juhul oleks ka riigieksamite tulemused paremad ning õppimine mõtestatum ja seostatum,” ütles Leemets, kes leiab, et üldiselt on eksamivorm hea.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
savu
8 aastat tagasi

Mida tähendab Innove meie keeles?