1

Eestis elas aasta alguse seisuga 1 313 271 inimest

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Täpsustatud andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 313 271 inimest, mida on 2666 inimest ehk 0,2% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu vähenemisel on peamine roll negatiivsel loomulikul iibel, välisrände mõju on oluliselt kahanenud. Läänemaal vähenes elanike arv aastaga 253 võrra ning oli tänavu 1. jaanuari seisuga 24 070.

Negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) vähenes elanikkond 733 ja negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) 1933 inimese võrra. Rahvastiku vähenemist mõjutavates protsessides on kasvanud negatiivse loomuliku iibe osatähtsus. Viimati vähenes rahvaarv negatiivse loomuliku iibe tõttu enam kui väljarände tõttu 2003. aastal.

2014. aastal sündis 13 595 ja suri 15 528 inimest. Sündide arv jäi varasema aasta tasemele. See on positiivne näitaja, kuna sünnitusealiste naiste arv kahaneb iga aastaga. Veel neli aastat varem sündis aastas 2000 last rohkem (2010. aastal oli 15 825 sündi). Surmade arv on 1990ndate keskpaigast alates vähenenud ja viimasel viiel aastal on aasta jooksul toimunud surmade arv jäänud 15 000 ja 16 000 vahele.

Eestist lahkus 2014. aastal rohkem inimesi kui siia elama saabus, sisserändajaid oli 3904 ja väljarändajaid 4637. Väljaränne on võrreldes eelneva kolme aastaga ligi 30% vähenenud, kuid sisseränne on jäänud samaks. Et sisserändest moodustab enamuse tagasiränne, mis toimub peamiselt 1–2 aastat pärast väljarännet, siis eelneva aktiivsema väljarändeperioodi järgselt on oodatav, et kõrgem sisseränne jätkub.

Maakondadest kasvas rahvastik ainult Harju maakonnas (üle 3000 inimese), mille rahvaarvu suurendas peamiselt Tallinna elanike arvu kasv. Elanikkonda kaotas kõige rohkem Ida-Viru maakond – seda nii absoluutarvudes kui ka rahvastiku osatähtsuselt. Üle 1% kaotasid elanikkonda veel Järva ja Lääne maakond. Läänemaal elas mullu 1. jaanuaril 24 323 inimest, tänavu 1. jaanuariks oli 24 070.

Suhteliselt väike elanike arvu vähenemine toimus Saare ja Hiiu maakonnas – kummaski alla 50 inimese. Ülejäänud maakondades vähenes rahvaarv 0,5-0,9%.

rändesaldoLoomulik iive ja rändesaldo, 2005–2014

Arvestuslik rahvaarv põhineb 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ja sellele lisatud alakaetuse põhjal saadud rahvaarvul, mida on täiendatud järgnevate aastate jooksul registreeritud sündide, surmade ja rände andmetega. Vähesel määral muutub rahvaarv isikukoodide korrigeerimise ja senisest rahvastikuarvestusest puudunud isikute lisamise tõttu.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
rk
rk

“elas” või “elab” on suhteline, pigem oli sissekirjutatud vms.
Saaks teha sellise uuringu, et palju on antud hetkel eesti maalasi Eestis, vot see oleks õige number.
Kõik need kes Soomes E-R tööl lähevad ju elanike arvesse.

wpDiscuz