0

Valitsus muudab eelarvestrateegiat

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Valitsuse kabinetiistungil räägitakse täna prioriteetidest, mille järgi hakatakse muutma lähiaastate eelarvestrateegiat ning arutatakse nende elluviimiseks vajalikke muudatusi ning rahastust.

Eelarvestrateegiat arutatakse käsikäes Euroopa Liidule esitatava stabiilsusprogrammiga, mis peab näitama, kuidas Eesti eelarve pikaajaliselt tasakaalus hoitakse. Nii stabiilsusprogramm kui eelarvestrateegia kiidetakse heaks mai lõpuks.

Peamiselt koalitsioonileppel põhinevaid prioriteete, mille alusel eelarvestrateegiat muudetakse, on viis, selgub kabinetinõupidamisele esitatavast memorandumist. Oodatult on esikohal kaitsekulud, kus lisaks eelarvestrateegias 2015-18 kavandatud rahastusele on kavandamisel veel 41 miljonit eurot. Plaanis on nii Ämari lennuvälja arendamine, 1. ja 2. jalaväebrigaadi tugevdamine kui ka idapiir.

Majandusega seotud muudatustele on mõeldud lisaraha 496 miljonit eurot. Eesmärgiks on tootlikkuse kasv töötaja kohta 79,1 protsendini EL-i keskmisest, tööhõive kasv 75,1 protsendini vanusegrupis 20-64 aastat, tööjõumaksude määr peaks langema 32,6 protsendini. Siia alla käivad koalitsioonileppes lubatud tulumaksuvaba miinimumi tõus, sotsiaalmaksu langus, kui ka erasektori teadus- ja arendustegevuse toetamine.

Madalapalgaliste toimetuleku suurendamise tagajärjel loodab valitsus langetada Eestis absoluutse vaesuse määra 5,9 protsendile. Meetmeteks on IRL-i tulumaksu tagasimakse ning alampalga kasv. Täiendavalt suunatakse nende tegevuste rahastamiseks 127,2 miljonit eurot.

Lastega perede toimetuleku parandamisel peab absoluutse vaesuse määr kuni 17-aastaste seas kahanema 7,1 protsendile ja laste arv naiste kohta kasvama 1,76 lapseni. Ühtegi lapsetoetust ei vähendata, koos elatisrahafondi, kodutoetuste, lasteaiakohtade loomise ja muuga kasvab lisarahastus nelja aasta peale 266 miljoni euroni.

Riigi ja omavalitsuste reform ning ääremaastumise leevendamine peaks riigile kokku hoidma 72 miljonit eurot. Haldusreformi poliitiline koordineerimine viiakse peaministri juhtimise alla. Vajalikud seadusemuudatused reformi läbiviimiseks võetakse vastu 1. juuliks 2016. aastaks. Reformi käigus töötatakse välja kohalike omavalitsuste uus rahastamismudel. Omavalitsuste vabatahtlik ühinemisprotsess viiakse läbi 2017. aasta kohalikeks valimisteks. Siia alla käib ka valitsussektori töötajate osakaalu piiramine tööealises elanikkonnas, mida valitsus hakkab eraldi arutama.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz