Riigi toel rajatakse 5 miljoni euro eest uusi kergliiklusteid. Siseministeeriumi kergliiklusteede toetusskeemist saavad 16 kohalikku omavalitsust ühtekokku 5 miljonit eurot uute kergliiklusteede rajamiseks. Toetust saab ka Lääne-Nigula vald, Haapsalu Väikse viigi kergliiklustee on ootenimekirjas.
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul oli siseriikliku kergliiklusteede projektide taotlusvoor üle ootuste populaarne. „Omavalitsused olid väga aktiivsed ja taotlusi saime kordades rohkem kui oli rahalisi võimalusi. Algselt planeeritud 4,6 miljoni euro suurust fondi õnnestus küll varasemate jääkide arvelt suurendada 500 000 euro võrra, ent siiski peavad väga paljud projektid jääma kahjuks ootele,“ märkis Pevkur.
Hindamisel võtsid maanteeameti ja siseministeeriumi eksperdid arvesse projekti mõju piirkonna kergliikluse kitsaskohtade lahendamisele ja liiklusohutuse suurendamisele. Samuti said paremaid hindeid need projektid, mille puhul saab tööga peatselt pihta hakata ja mille edasine hooldamine on detailselt läbi mõeldud. Hindamisel anti lisapunkte ühinenud omavalitsuste projektidele.
Siseministri käskkirja kohaselt saavad kohese rahastamise kokku 16 projekti ja reservnimekirja arvatakse 50 projekti. Kergliiklustee rajamiseks on toetuse saamuise võimalus ka Lääne-Nigula vallal. Kergliiklusteede kava eelisnimekirjas on Lääne-Nigula toetuse suuruseks 98 650 eurot, omalt poolt tuleb vallal lisada 15 protsenti projekti maksumusest. Taotluse peab Lääne-Nigula EASile esitama tuleva aasta esimeses kvartalis.
Kergliiklusteede kava reservprojektide eelistusnimekirjas on Haapsalu linna taotlus pingereas 37. kohal. Haapsalu linnavalitsus soobvib Väikese viigi kergliiklustee 1. etapi jaoks saada toetust 384 000 eurot, omalt poolt peaks Haapsalu tasuma 15 protsenti ehitusmaksumusest.
Eelmine siseriiklik kergliiklusteede taotlusvoor viidi läbi 2011. aastal, selle tulemusel ehitati või on praegu ehitamisel 37 kergliiklusteed kogupikkusega ligi 90 kilomeetrit. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavast linnaliste piirkondade arendamise meetmest aastateks 2007-2013 on Eesti suuremad linnapiirkonnad saanud toetust 100 kilomeetri kergliiklusteede ehitamiseks.
Kergliiklustee tulebki ristini. Üle Hr Suure klaas silla, burksi putka eest läbi(et saaks pensioni välja võtta) ja sealt edasi juba Tallinna poole. Vahepeal siis kohalike putkade eest läbi, et parmud auto alla ei jääks ja sealt Harjumaalt keerab Koluvere poole ringiga tagasi. Seal Koluvere lossi ees tuleb kaalumis plats (et näha palju põrssanägu alla on võtnud) uuesti rullikute peale ja siis juba tuttavat Martna vanu tallatud radu tagasi. Haapsalu linnnavalitsuse ette.
Väga hea uudis!
Kuigi normaalne oleks kui kergliiklustee oleks Haapsalust Ristini.
Hea uudis üle pika aja. Paliveres pole sedagi ja peab käima Taebla-Pälli kergliiklusteel rullitamas, 30 km 10 ringi või siis Uuemõisa-Rannaküla lõigul 3 ringi.
On küll hästi! Samas, millal ühendatakse Taebla kergliiklustee Rannakülani? Narri mängivad Taebla rullitajad, edasi-tagasi-edasi-tagasi kruttides.
meile hea uudis!