0

Läänlased taotlevad luba hallhülgeid küttida

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Laevatee loomaaed (96)  urmas lauriHülged Rohuküla-Heltermaa laevatee kõrval võivad rahulikult peesitada, sest Väinamerel ei tohi hülgeid küttida. Foto: Urmas Lauri

Kuigi läinud aasta lõpus vastu võetud seadus lubab hallhülgeid lasta ka Läänemaa rannikul, muudab kaitse- ja hoiualade rohkus seal hülgeküttimise võimatuks.

Keskkonnaameti Lääne-Saare-Hiiumaa regiooni juhi Kaja Lotmani sõnul on hülgeküttimine keelatud kaitse- ja hoiualadel, mistõttu Nõva ja Noarootsi piirkonnas tohiks hallhülgeid lasta vaid Nõva jahipiirkonda jääval 5 kilomeetri pikkusel rannikualal Keibu lahe ääres.

„Uus Nõva jahipiirkond on aga loomisel ja pole teada, kas uus jahimaa kasutaja sel aastal hallhüljestega tegelda jõuaks,” selgitas Lotman.

Läänemaa otsustas keskkonnaametile teha taotluse, mis lubaks Läänemaal hallhülgeid lasta ka hoiualadel. Läänemaa jahindusnõukogu liikme Jaak Sündi sõnul oleks kalameeste hinnangul abiks seegi, kui saaks hallhülgeid püssiga eemale peletada. „Meil on rannikul ka neid alasid, kus kalapüüki ei ole. Seal nad võiksid olla,” lisas Sünt.
Põhja-Läänemaa kalameestest rohkemgi hüljestega kimpus Väinamere-äärsed kalamehed. „Seal Soome lahe äärepeal on üksikud hülgekahjud võrreldes sellega, mis siin on. Meil on see ikka suur probleem. Hüljeste kahju on päris suur,” ütles Sünt.

Kalamehed kasutavad küll hülgekindlaid mõrdasid, mille tagumine osa on tehtud materjalist, mida hülged küüntega lõhkuda ei suuda, kuid sellest pole abi. Sündi sõnul on hülged saanud nii targaks, et istuvad mõrrasuu ees, nii et kala mõrda ei jõuagi. Kui aga võrk on lähedal, siis hüljes vaba kala püüda ei viitsi, vaid võtab võrgust.

Sünt lisas, et lõhutud püügivahenditest suurem kahju on tegelikult kalamehel saamata jäänud saak. „Ega hüljes kehva kala söö, ikka vimba ja siiga,” rääkis ta.

Lotmani sõnul peaksid kalamehed hülgekahjudest teatama – viimastel aastatel ei olegi Läänemaal kalurid kahjuteateid saatnud. Lotmani sõnul tegi jahindusnõukogu ettepaneku lubada hallhülgeid küttida seal, kus nad kõige rohkem kahju teevad. „Kui aga kahjudest ei teatata, pole ka alust hüljeste tekitatud kahju hindamiseks,” lisas ta.

Läinud aasta lõpul vastu võetud seaduse alusel on keskkonnaagentuur teinud ettepaneku Eestis kolmeks hallhülge jahipiirkonnaks: Soome laht, saarte põhja- ja läänerannik ja Liivi laht.

Väinamere ääres, kuhu jääb suurem osa Läänemaa rannajoonest, pole aga ühtegi kohta, kus hallhülge jaht lubatud oleks. Suur osa sellest piirkonnast kuulub kaitse- või hoiuala alla, kus hüljeste kaitse on eesmärgiks seatud. Kaja Lotmani sõnul kaitseb selline alade väljajätmine hallhülge jahist ka haruldaste viigerhüljeste populatsiooni.

Tänavu, hallhülge küttimise katseaastal on kogu Eestis lubatud lasta 53 hallhüljest. Soome lahe piirkonnas, mille alla kuulub ka nurgake Läänemaast, on lubatud lasta 12 hallhüljest.

Lotmani sõnul on hallhülgejaht rangelt kontrollitud. Loa saavad jahiseltsid, kes tegutsevad mereäärsetel aladel. Hülgejahiks peavad jahimehed läbima vastava koolituse ja igast lastud hülgest tuleb tööpäeva jooksul teavitada keskkonnaametit ning esitada keskkonnaagentuurile bioproovid teaduslikuks uurimiseks.

Sünt ütles, et mäletab veel aegu, kui Kihnu hülgekütid käisid Läänemaal hülgeid küttimas. Ta lisas, et hüljest peab laskma väga täpselt – kui looma haavad, vajub ta vette, kui aga õigesti lased ja hülge kohe surmad, ta vee alla ei vaju.

Lotman peab hallhülge küttimist suureks muudatuseks Eesti jahinduses. „Ma isegi ei tea, kui mitu aastat Eestis hallhülgeid küttida pole tohtinud ja oma kümme aastat on kindlasti jahi lubamist arutatud,” selgitas ta.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz