Galerii: Vabariigi aastapäeva tähistamine Haapsalus

Haapsallased kogunesid Eesti Vabariigi 97. aastapäeva tähistama Lossiplatsile, vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde, kus rivistusid üles Lääne maleva, naiskodukaitse, noorkotkaste ja kodutütarde liikmed. 

Kaitseliitlane Heiki Magnus tuletas meelde, et esimest korda tähistati vabariigi aastapäeva mälestussamba ees 90. aastat tagasi ja taastatud samba ees koguneti Eesti sünnipäeva tähistama esmakordselt 20 aastat tagasi. Magnus meenutas, et vabadussõjas lagnenute mälestussammas taasavati 1994. aasta sügisel ja täna seisab rivis neid noori inimesi, kes on sündinud pärast seda.  

Haapsalu põhikooli õpilane Eliise Veltri ütles, et Eestil on palju asju, mille üle uhke olla – infotehnoloogia, Skype, laulupeod, kuid muret teeb meie vähenev rahvaarv. "Kas 10 aasta pärast on meid miljon ja kas 30 aasta pärast räägime eesti keelt," muretses tüdruk.

Haapsalu linnavolikogu esimehe Jaanus Karilaiu sõnul on Eesti ajalugu olnud ellujäämise ajalugu, kus on olnud palju valu. Kuid me ei peaks võistlema oma kannatustega, vaid meie vaba riik on loodud selleks, et sellest inimestele rõõmu tuua. "Õnnelik rahvas on suurim julgeolekutagatis," ütles Karilaid.

Piiskop electus Tiit Salumäe kandis ette katkendeid oma eelkäija, kirikuõpetaja Konstantin Küti kõnest, mida viimane pidas vabariigi aastapäeval 1940. aastal. "Eestis olid baasid, sakslased olid läinud oma ajaloolisele kodumaale, Haapsalu elas hirmus, kostis lennukimürinat," kirjeldas Salumäe toonast õhustikku.

Salumäe lisas, et maailm on taas muutunud ohtlikuks kohaks. "Mure riigi pärast ei saa olla vaid NATO ja kaitsejõudude vastutus, vaid peame austama oma riiki," ütles ta. 

Enne pärgade asetamist vabadussõjas langenute mälestussmabale ja aupauke, kostis Ämmari lennubaasis  baseeruvate Hispaania hävitajate müra, kes Eesti vabariigi 97. aastapäeva tähistamiseks lendasid täna üle mitme Eesti linna.

Peale miiitngu lõppu pakkusid naiskodukaitsjad hernesuppi. 

Fotod Arvo Tarmula