45

Avalik kiri: Haapsalu jaamahoone kõrvale hakatakse pilvelõhkujaid ehitama

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Esmaspäeval avati Haapsalus Kiltsi tee ja Jaama oja sild liikluseks. Kiltsi tee ja Jaama oja silla ehitus läks maksma 394 000 eurot, millest 8000 tuli linnalt ja ülejäänud riigilt. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu on miljööväärtusliku alana tuntud kui madalasustusega väikelinn. Enda hüüdlausetes tutvustatakse end lapse ja noortesõbralikku ning rahvast hoolivat väikelinna, see pidavat Haapsalut eristama suulinnadest. Just madalasustus on see mis on läbi ajaloo meile kuurortlinnana tuntust kogunus. Tulihingeliselt raporteeritakse et võideldakse raudteeliikluse säilimise eest, mis pidavat rohukülani minnes avardama Haapsalu kui turismikuurordi mainet ja haaret. Arendustegevust jälgides võib aga väita, et need on vaid tühjad sõnad põhiliselt pensioniealise linnakodaniku ajude puuderdamiseks, seisab Haapsalu linnakodanike avalikus kirjas linnavalitsusele.

Vaadates tänast Haapsalu arengut on sisu aga hoopis teistsugune. Kui samas peame tõdema et Haapsalu miljööväärtuse müügi ja tutvustamisega pole tegelikkuses hakkama saadud. Turismist tuleneva hooajalisusega samuti mitte. See on regiooni kompleskturunduse probleem, mis vajab ka vastava ettevõtluskultuuri loomist, mida ametlik aknast välja vaadates välja ei mõtle ning pastakast välja ei ime. Kui selleni ei küüni siis hakkab ruulima primitiivne äriloogika, mis kinnisvarasektoris tähendab betoonist ja klaasist pilvelõhkujate ehitamist, mis suurlinnaedu imiteeriksid. Paraku peitub selle taga aga Detroidi saatus, mis Haapsalu kontekstis kalatööstuse näol juba vastu vaatab kuid see pole paraku ainus näide. Selline neandertallase mõtlemine, domineerib Haapsalu praeguse linnaruumide kujundamises, mis on aina jõulisemalt kujundamas meie väikelinnade mainet. Paraku allakäigu, mitte õitsengu suunas.

Praktikas tähendab see Haapsalu linna puhul seda et kõigest 100 meetri kaugusel Haapsalu raudteejaamast asuv ala tuleb viiekordseid betoonkuupe täis ehitada ja panna nende külge helge tuleviku silt, mida kõik peavad ihaldama, sest Tallinlas tehakse ju ka nii. Linnarhitekt pannakse selle peale kiidulaulu laulma, et nii suurt detailplaneeringut pole viimaste aastate jooksul Haapsalus olnud. Jah tõepoolest, eelmised sellised katsed on linlaste protestide tõttu vett vedama läinud. Seda hoolikmalt on varjatud seekordseid plaane ning avalikustamine toimus alles pärast kinnitamist. See tähendab, et euroopaliku kaasamise heade tavade printsiibid Haapsalu linnas ei toimi. Korduvate meeldetuletuste valguses võib aga väita, et neid pole kasulik teada, sest siis neid pole tarvis ka täita ja poliitika saab jällegi täita süüdimatu arlekiini rolli. Seega – demokraatliku riigi üleseehitamisest ei saa juttugi olla. Avalikustamist ja arusaadavust on vaja etendada vaid Euroopale ja Toompeale deklareerimiseks, mitte reaalsete probleemide lahendamiseks.

Kas nüüd on järgmine etapp see, et nüüd peab linlane partisani kombel valvama hakkama seda, millise põranda all välja voolitud arhitektuurilise lahendusega projektid kinnitatakse. Või algatama lõputuid allkirjade kogumise kampaaniaid, et linnaplaneerijad kuuleksid. Kui aga jälgida seda, millised on olnud viimase aja domineerivad trendid praktiliste näidete varal, milleks on Rannarootsi keskus, Haapsalu gümnaasiumi külge poogitud juurdeehitus, Rimi kauplus või spordihoone juurdeehitused, mis kingakarbist ei erine, siis selgub et intellektuaalne panus on aja jooksul aina rohkem alla käinud. Kui aga linnakodanik tahab enda katuse alla vintskapi välja ehitada, siis muutub see ületamatuks probleemiks.

Uute detailplaneeringute avalikustamise kaudu etendatakse vaid tööde suurepärast korraldamist. Tegelikku sooritusvõimet aga näeb paremini Haapsalu jaamahoone küljes oleva kaubalao näitel, mis näeb välja kui tsaari armee sõjaväekasarmu peldik. See näitab aga võimetust vastavaid arenguprojekte kujundada.

Kui rohelised mujal maailmas võitlevad madalasustuse, väikelinnade miljööväärtuse ja inimliku elukeskkonna huvides, siis päälinnast eemal olles tegelevad nad kivilinna mentaliteeti importimisega väikelinnadesse. Sellise betoonkuupidesse valatud mijööväärtuse eestvedajaks ja maaletoojaks Läänemaal on Roheliste partei aseesimees Olev-Andres Tinn. Selge on ka see et ei Olev Tinn ega ka [linnaarhitekt – toim] Anu Joost nendesse pilvelõhkujatesse mitte kunagi elama ei asu. Seega jääb selgusetuks, miks peab kohalikke elanikke sellise maitselagedusega karistama. Või peabki kohalik elanikkond kogu aeg sõjaseisukorras elama, teadmata, milline vaimuvälgatus neid enda eksistentsi õigustuseks jälle üllatamas on.

Ebainimlike detailplaneeringute kehtestamisele on eelkoosolekute raames tähelepanu juhtinud kohalikud elanikud, kellele ei meeldinud kõrghoonestuse levik aedlinnaku alale,  sest see vähendaks sealse kinnisvara väärtust. Soovitakse, et detailplaneeringutega lahendataks kuivenduskraavide rajamisega sadeveteäravoolu probleemid. Neid teemasid kajastab detailplaneering aga minimaalselt, sest need on linnaeelarvele kuluartikkel. Eelkoosolekute raames juhtisid linlased ka sellele tähelepanu, et paljud linlased ei teagi, et selline detailplaneering algatatud on. Teavitustöö on olnud vilets. Samuti ei suuda paljud inimesed projektidest välja lugeda seda, mitu korrust planeeritud on. Samuti juhtisid linlased tähelepanu asjaolule, et kui planeeritakse Haapsalu-Rohuküla raudteed, siis peaks see loogiliselt võttes läbi minema läbi planeeritava territooriumi, sest rongiliiklust ringristmiku vormis ju suunata ei saa. Kõiki neid ettepanekuid ja probleeme on käesoleva detailplaneeringu raames eiratud.

Praktikas tähendab see seda, et inimeste praktilistest soovidest, Haapsalule igiomasest madalasustuse miljööväärtusest ja Rohuküla-Haapsalu rongiliiklusest, saab madalama astme ametnike ostuste kaudu lihtsalt üle sõita ning pärast saab poliitik nentida fakti, et üht või teist asja enam teatavatel põhjustel teha ei saa. Kõike seda tuleb teha viisil, et poliitilist vastutust tekkida ei saaks. Kõik see tuleb korraldada nii, et poliitikutest teflonmehikesed saaksid teha näo, et võitlevad rahva helge tuleviku nimel ja möödapanekutest ei teata mitte midagi – need tulevad kõik paratamatult üllatusena.

Kokkuvõtvalt tähendab see seda, et Haapsalu linnavalitsusel on linlaste arvamustest ja raudtee ühenduse taastamisest, millest osa on ka Haapsalu-Rohuküla raudtee, sügavalt poogen. Teemasid on vaja tõstatada vaid sedavõrd, et saaks tavakodaniku emotsioonidel kannelt mängida.

Detailplaneeringu kinnitamise alusel võib aga tuletada, et raudeed ei tule ja seda pole plaanis olnudki. Haapsalu-Rohuküla raudteest on juba loobutud, sest ilma Kiltsi tee detailplaneeringu ala läbimata peaks Rohukülast tulev peaks sõitma esimese hooga Holmile välja ja sealt tagurdades võtma suuna Tallinnale. Absurd! Seda kõike pole oldud ilmselt valmis veel rahvale ennem valimisi ette manama.

Planeeringu aluseks saab olla vaid ühe supermarketi juurdeloomine. Rahvusvahelise statistika alusel võib aga väita, et iga supermarketi juurdetulek regiooni toob kaasa 250 töökoha kaotamise regionaalsete kaubaringide asendamise globaalsetega. Uute korterite loomine samuti ei veena, sest pool linna on neid täis. Kaubanduspindade juurdetulekuga hakkava teatavast hetkest kasvama ka toote hinnad, sest teenindava personali palgad ja pangalaenud vajavad hinnatõusu kaudu välja maksmist. Seega jätkab Haapsalu linnavalitsus detailplaneeringute kaudu töökohtade kaotamise ja hinnatõusu poliitikat, ignoreerides järjekindlast kultuuripärandit säilitavat ja linnakodanike huve kajastavat positsiooni.

Haapsalu linnakodanikud

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Loomaarst
Loomaarst

Haapsalu on muldonnide linn. Ja lagunev ja mädanev, hallikaspruunides toonides puitsarad on au sees.

elnikule
elnikule

Tegemist ongi selle regiooni inimeste üldise huviga. Sellele pöördumisele on alla kirjutanud oma 40 inimest kes selle ümbrusega seotud on ja ega seal rohkem inimesi suurt nagu ei elagi. Aga selle avaldamine ei ole ju kohaliku lehe huvides ilmselt olnud. Kui linnakondalike avalikku kirja pidada “kaebekirjasks“ siis see on ikka harimatuse lagi.

Haapsalu elanik
Haapsalu elanik

iks küll mõned indiviidid mõtlevad, et on Haapsalu ainukesed elanikud. Piirkondi tuleb vaadata ikka linnaelanike üldises huvides. Iga majaomaniku arvamust Kiltsi tee ääres ei saa linnaelanike arvamuseks lugeda.
Ausalt, “kaebekirja” ei viitsinud läbi lugeda. Nii “kiltsilik” mõtlemine, kui ainukene linnaelaniku poolt väljaõeldu.

Jõuluvana
Jõuluvana

Aga see ehitamise buum kestab 1.märtsini…
Ma söön oma munad ära kui see nii pole…

Lugenu
Lugenu

Röövlipealik Tšapai unistas rahuajast ja konservatooriumi ehitamisest, kui tensik Petka kuulutas kuulipilduja paigutamisest konservatooriumi katusele. Milleks kuuliprits rahu ajal? Aga kui tulevad konserve varastama!
Sama tundub siin Haapsalus, tühi maa ja lage väli!!! “HÄÄLETUS_VALIMISED” ja vaikus.

iva
iva

on ilmselt selles, et artikli autor on oma maja ehitanud valesse kohta, mureks on see et maa on vesine ja õued marjavõitu. Noh selles nüüd küll süüdi praegused linnaarendajad ei ole. Selle hala asemel. Võtke kokku need allakirjutanud ja tehke linnaplaneerijatega diili mis teie miljööväärtust tõstaks. Kaubelge välja et uue planeeringuga paraneks teie olud. Mis puutub aga pilvelõhkujaid jaama oja taga, siis ega see Haapsalu taevas nii madal ka ju pole. Aga miks ka mitte tõeline kõrghoone kuhugile tekitada. Ilus vaade on kõrgemalt kui mätta otsast vaadatud. Kui ei usu minge kaubamaja katusekohvikusse ja veenduge.

jah tõesti
jah tõesti

Äkki läänemaa inimseda elavadki tõesti vales kohas… ja segavad linnavalitsuse tööd. Vaadates väljarännet see ju nii ongi. Äkki ongi viimane aeg siit minema kolida.

andres
andres

Lugedes kommentaaruimi siis selgub et meil on tarvis jumalat, kes kõik meie probleemid lahendaks. See kes nende jumalete poolt väljakäidud deeside üle kahtleb tuleb avalikult hukata. Seega meil kehtib keskaega ja kehtib ilmselt ka orjanduslik kord. See kas need viie kordsed majad sobivad sinna või mitte on täiesti kõrvaline teema. See et kevadeti selle regiooni inimeste õued upuvad ei huvita samuti mitte kedagi.

K6
K6

täiesti loll artikkel. Mees ei saa ise ka aru, mida öelda tahab. Kuskilt mingeid numbreid näinud, millega üritab opereerida.

zzz
zzz

andke iniumestele tõõd linnavalitsus

ott
ott

Kui arendust ja ehitamist linnas ei toimu siis varsti elavad siin lobudikega miljööväärtuslikus keskkonnas vaid pensionärid. Mis miljööväärtus on naftabaasil ja lihakombinaadil ? Kuhugi võiks ka pilvelõhkuja ehitada (kui vaid investori leiaks.) Linn peab arenema!

wpDiscuz