Jaanus Karilaid: vabadussõjalaste ja Keskerakonna saatus on sarnane

Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid ütles, et keskerakondlaste ja vabadussõjalaste saatus on sarnane, mõlemat parteid hoitakse poliitilises vangis valedega. Foto: Arvo Tarmula

Riigikokku kandideeriva keskerakondlane Jaanus Karilaid lubab võimule saades kehtestada astmelise maksukoorma üle 2000 euro kuus teenivaile inimestele. Kommertspankadele tahab ta taastada ettevõtte tulumaksu.

Jaanus Karilaid, kas saate riigikokku?

Kui ma ei usuks, et sinna saan, ei oleks ma lasknud ennast nimekirja panna.

Võtate ehk lühidalt kokku Keskerakonna maksupoliitika. Milliseid makse tahate tõsta ja milliseid langetada?

Kui tahame luua töökohti väljaspool Harjumaad, peaksime sotsiaalmaksu vähendama kõikjal, mis jääb Tallinnast eemale. Et töökoha loomine oleks soodsam. See oleks stiimul kapitali suunamiseks ja hajutamiseks. Tahame vähendada kaudseid makse, eelkõige esmatarbekaupadel: leib, piim, laste mähkmed jts.

Makse tahame tõsta neil, kes teenivad üle 2000 euro kuus, kellel lisanduv 10 protsenti tulumaksu heaolu ei vähenda. Riigikassale annaks astmeline tulumaks üle 100 miljoni euro. Tahame maksustada ka kommertspanku. Kui nad saavad aastas 450 miljonit eurot puhaskasumit, siis panna sellest aastas riigikassasse 150 miljonit eurot ei vähenda ka nende heaolu, kuid suurendab ühiskonna heaolu. Kommertspankadele tuleb kehtestada 26protsendiline tulumaks ja piirang teenustasudele, mis ei tohiks olla kõrgemad kui Soomes ja Rootsis.

KE programmis on lubadus meelitada Eestisse vähemalt 10 maailmas tuntud firmat. Miks nad peaksid tahtma siia tulla?

Meil on hea rakenduskõrgharidus ja meie spetsialiste hinnatakse väga kõrgelt. Praegu toodame eeskätt spetsialiste, kes saavad siin hea hariduse, aga lähevad siis Eestist ära. Peame nägema välis- ja majandusministeeriumi kaudu rohkem vaeva, et tuua Eestisse kaubamärke ja investeeringuid. Üks kandev mõte on, et välisministeerium ei tööta praegu meie rahvusliku majanduse huvides.
Kui näiteks Tallinna linn hakkas sekkuma prügiärisse, siis Rootsi suursaadik võttis ühendust Tallinna linnapeaga ja küsis, miks tuleme neid segama (jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells on Rootsi firma – toim.). See on näide sellest, kuidas välissaatkonnad kaitsevad oma rahvuslikku kapitali, aga Eesti ei ole suutnud seda teha. Ministeeriumid ja saatkondade võrgustik peab suutma tuua majanduslikke sidemeid Eesti teenistusse.

Mis oleksid ikkagi need trumbid, mis veenaksid firmasid, et siia tasub tulla?

Meie töökultuur. Eesti inimene on tugeva töökultuuri ja väga hea haridusega. Ma arvan, et töökultuur ja haridus võiks olla see, mis toob investeeringud jõulisemalt Eestisse.

Lubate tõsta alampalka 1000 euroni. Kas hirmu ei ole, et paljud kasumlikkuse piiril olevad väikeettevõtted võivad siis uksed kinni panna?

Minul on 1000eurone alampalk eelkõige eesmärk. Kui maksame inimestele praegu täiskoormuse eest 500–600 eurot, siis on seda ikka piinlikult vähe. Ega alampalka saagi tõsta lihtsalt käsu korras. See on ikkagi mitmepoolne koostöö. Poliitikud saavad ettevõtjaile appi tulla sellega, et aitavad majandust turgutada. Tuleb võtta tarka laenu ja teha korraga korda oma koolid-lasteaiad, teed. Teadus- ja arendustegevusse tuleb paigutada mahukamaid investeeringuid. Uuringud näitavad, et iga haridusse kantud euro toob mingil hetkel tagasi 5 eurot. Sellega annamegi majandusele suurema hoo.

Kas alampalga tõusuks on konkreetne ajakava või millega selle seote, kui see ei lähe hüppeliselt 1000 euro peale?

Kõigepealt tuleb majandus käima saada. Kui üle lahe 80 km kaugusel on tavaline palk 1800–2000 eurot ja meie anname näiteks täiskoormusega muusikainstrumentide häälestajale umbes 450–550 eurot, ei saa öelda, et oleme sellega rahul. See [1000 eurot] on eesmärk ja peame võitlema, et see teoks saaks, aga kui me seda eesmärki ei püstita, siis jäämegi orjapidajate riigiks.

Miks olite Kadri Simsoni KE peaministrikandidaadiks saamise vastu?

Jah, Kadri käis ka Keskerakonna Läänemaa piirkonna käest toetust küsimas. Kohapeal oli, kui ma ei eksi, 20 inimest. Kõik olid seda meelt, et Kadri saab võimaluse siis, kui erakonna esimees sellega päri on. Aeg näitas, et erakonna esimehel on veel jaksu küll, et ise vedada. Kui pangas on tähtis raha, siis poliitikas on olulised hääled. Edgar Savisaar on vist ainus poliitik, kes on kõigil valimistel alati oma häältesaaki suurendanud.

Määravaks saab inimeste häältepagas. Valija on kuningas. Paljudele ei meeldinud Ansip, aga ta lähtus ikka oma valijaist, mitte konkurentide hüsteeriast. Valijad otsustavad, kas Savisaar jätkab poliitikas või ütlevad erakonna kongressil erakonna liikmed, et valime omale uue liidri. Ma olen arvamusel, et erakonna esimees peab olema inimene, kes on võimeline võtma oma ringkonnast isikumandaadi. 1. märts on meile kõigile tõehetk. Kas murrame parempoolsete piiramisrõngast läbi ja saame midagi teha teisiti või tõmbub paremerakondade nöör ümber Eesti veelgi tihkemalt kinni.

Kas Teil lootusetuse tunnet ei teki, kui teiste erakondade liidrid ütlevad, et nad Edgar Savisaarega kunagi koostööd ei tee ja Keskerakond jääb niikuinii opositsiooni?

Minus tekitab see pigem trotsi ja soovi edasi võidelda. Olen harrastusajaloolasena uurinud vabadussõjalaste liikumist. Ka vabadussõjalastega keelduti koostööst. Neid nimetati populistideks, riigikaaperdajaiks jms. Selle taga oli ainult hirm kaotada poliitiline võim. Minu meelest on vabadussõjalaste ja Keskerakonna saatus sarnane. Neid süüdistati omal ajal fašismis, mis nüüd aastakümneid hiljem on tõestatud valesüüdistusena. Keskerakonda on hoitud poliitiliselt vangis laimuga, mis süüdistab Keskerakonda Kremli-meelsuses. Kuna vene kaardiga hirmutamine oli nii 2007 kui 2011, usun ma, et seekord IRLi, Reformierakonna ja SDE nõks enam ei õnnestu.

Kuidas kommenteerite, et Tallinna maksumaksja raha eest teete teiste ürituste varjus valimiskampaaniat? Üks näiteid on siin Haapsalus korraldatav Jaan Poska mälestusüritus, mida finantseerib Tallinn.

Haapsalu linna maksumaksja raha on hästi hoitud. Kui ma vaatan, et Eiki Nestor lasi endast maalida riigikogus 6000eurose maali, kui ma vaatan, kuidas Eesti Energia raiskab raha, minnes igasuguste uuringutega Ameerikasse, kus põletatakse sadu miljoneid eurosid, siis selle valguses, kui pealinn räägib Jaan Poska ideest, pean mina seda selles kontekstis pigem positiivseks. Kui keegi paneb maksumaksja raha oma taskusse, tuleb selle eest karmilt karistada; kui tehakse tänuväärseid asju, siis tuleb pigem kiita.

Kui palju Teie enda kampaania maksma läheb?

Suhteliselt vähe. Kasutan päris palju Keskerakonna juhatuse poolt piirkondadele antud raha. Ma arvan, et täpne summa on selge 1. märtsi õhtul, umbes 1500–2000 eurot.

Kas isiklikule kampaaniale kulutatud raha on Teie enda raha või toetab Teid keegi?

Maksame oma kulutused paljuski Keskerakonna Läänemaa piirkonna konto kaudu. Kellel on võimalik, teeb oma nime alt sinna annetusi. Mulle tegi üks ettevõtja 900eurose annetuse ja väiksema summaga on minu kampaaniat toetanud ka Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.

Kes see ettevõtja oli?

Kristjan Hiiemaa. Ta tegutseb praegu Ameerikas ja on tunnustatud rahvusvaheline IT-ettevõtja, kes on minu ülikoolikaaslane. Ta on IT-ettevõtte Erply asutaja ja tegevjuht. Läänemaal tal huvisid ei ole. Ta tunneb mind kui ülikoolikaaslast.

Kui palju enda raha kampaaniasse panustate?

Umbes 1000 eurot.

Kui Teil õnnestub saada riigikokku, kellest saab siis uus Haapsalu volikogu esimees?

Keskfraktsioonil on võimekaid kandidaate. Andreas Rahuvarm on olnud volikogu esimees ja aselinnapea, perearst Helle Saarsoo on haritud ja lugupeetud inimene. Kui vaatan meie seitsmeliikmelist fraktsiooni, näen seal kolmel-neljal inimesel potentsiaali ja võimet. Saab see, keda volikogu usaldab.

Kas üks neist on hiljuti keskfraktsiooniga liitunud Tiit Moor?

Tiit Mooril on ambitsiooni ja tahtmist tegutseda. Kui Tiit tahab saada volikogu esimeheks, siis peaks ta liituma ka Keskerakonnaga. Ta on nüüd juba liitunud ka keskfraktsiooniga.

KE lubab oma programmis erakorralist pensionitõusu. Kui palju pensionid tõusevad?

Nii kiiret pensionitõusu, kui oli 2005–2007, mil Keskerakond oli valitsuses, pole muidu toimunud. Tahaksime oma rekordit ületada, aga meil on vaja kõigepealt võita valimised ja teha koalitsioon. Ministeeriumides on praegu väga palju bluffi ja valet. Peame üle kontrollima arvutused ja vaatama, milline on riigikassa tegelik seis ja kui palju seal varjatakse tegelikke probleeme. Võib-olla on valitsuses praegu tehtud vigade hulk väga suur ja ma ei imestaks, kui meie eest on varjatud palju asju. Vaadake, kuidas käituti ja salastati VEB-fondi saaga ja kui kergelt loobiti garantiisid Kreeka võlakirjadele.