0

Läänemaa aasta 2014 – JUUNI

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Läänemaa haigla liitus PERHiga

Läänemaa haigla sai sel aastal üheks osaks suures Tallinna Mustamäe haiglas, mille ametlik nimi on Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH).

Läänlaste jaoks lisas asjale vürtsi tõik, et PERHi nõukogu esimees on Toomas Vilosius. „Kõik käib vabatahtlikult. Väikehaiglaid ei saa sundida, haiglatel endal peab olema huvi,” ütles Vilosius juunis. Vilosius lisas, et on veel lahtine, millised teenused jäävad maakondadesse ja millised kaovad.

arstid operatsioonil arvo tarmulaLääne Elu kirjutas juunikuus, et PERHi juhid tahavad ehitada üles superhaigla, mis ulatuks Rakverest Kuressaareni. Üheks haiglaks oleks liitunud Lääne-, Hiiu-, Saare-, Rapla, Järva- ja Lääne-Virumaa haigla. Kuus maakonnahaiglat jäävad edasi üldhaiglaks, kuid PERH omandab neid haldavaist sihtasutustest enamusosaluse ehk otsustusõiguse.

„Pädevuskeskused nagu PERH ja Tartu ülikooli kliinikum võiksid võtta rohkem vastutust, et arstiteenus oleks kättesaadav ka maakonnas. See on üks ajend, mis meid läbirääkimistele viib,” ütles PERHi juht Tõnis Allik Lääne Elule juunis.

„Arengukava on loomisel, käib euroraha kaasamise ettevalmistus. Euroraha läheb sügisest lahti, mõistlik on otsused enne teha,” lisas Allik.

„Tahaksime jõuda Rapla, Haapsalu ja Paidega, ehk ka Kärdlaga septembriks-oktoobriks sinna, kus meil on dokumendid ette valmistatud ja asi selge, kas asutatakse uus sihtasutus või mitte,“ ütles Allik.

Allik lisas, et PERH on huvitatud Kuressaare haigla liitmisest, samuti Kärdlast ja Rakverest, kuid kaks viimast on liitumisele vastu.

Tegelik olukord nii roosiline ei ole. PERH on jõudnud liitumisega lõpule vaid Raplas ja Haapsalus. Teiste haiglate omanikud ei taha liitumisest midagi kuulda.

Haapsalu linnavolikogu kiitis liitumise heaks enne jõule. Allik kinnitas volikogu istungil vastuseks linnavolikogu esimehele Jaanus Karilaiu küsimusele, et PERHil pole plaanis kärpida Läänemaa haigla teenuseid.

Plaanitava ühishaigla asutamislepingusse on plaanitud punkt, et teenustepaketis toimuvaid muudatusi peavad heaks kiitma neli liiget loodava haigla viieliikmelisest nõukogust. PERH saab nõukogus kolm kohta ja Haapsalu esindajad kaks. „Seega on asi Haapsalust määratud inimeste kontrolli all,” märkis Allik.

Haapsalu poolt lähevad uue haigla nõukogusse linnapea ja arstist volikoguliige Helle Saarsoo.

Et liitumine toimuks, eraldas valitsus PERHile miljon eurot. Pool sellest, 500 000, läheb uue sihtasutuse sissemakseks Haapsalus, teine pool Raplas. Läänemaa haigla saab liitumislepingu järgi kolme aasta jooksul veel 750 000 eurot.

Samuti on PERH kaalunud võimalust liita endaga Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus (HNRK).

„See HNRK otsus on riigi taga. Kuna tegemist on spetsiifilise ja riiklikult tähtsa asutusega, on ka Tartu ülikooli kliinikum sellest huvitatud olnud,” ütles Allik enne jõule Lääne Elule. Tema sõnul pole mingit edasiminekut HNRK puudutavates küsimustes olnud.

„Tundub, et valimiste eel on see võib-olla agendast maas,” nentis Allik.

Taastusravihaigla juht Priit Eelmäe on öelnud Lääne Elule, et tema on kahe haigla liitumise vastu. PERHi ja Läänemaa haigla liitumise peab heaks kiitma veel valitsus. See saab teoks ilmselt uue aasta algul.

Haiglate arengukava järgi peaks Eestisse jääma aastaks 2022 kaks tipphaiglat: PERH ja Tartu ülikooli kliinikum. Kuna sunniviisilist haiglate liitmist valitsus ette võtta ei taha, käib protsess hiilivalt võrgustumise nime all. Tartu ülikooli kliinikum on juba liitnud Võru haigla. Nagu öeldud, on Põhja-Eestis liitumine kindel Raplas ja Haapsalus.

Andrus Karnau


Riigikogu hakkas arutama kooseluseadust

miiting KooseluseadusKooseluseadus, mis annab õiguse samasoolistel paaridel registreerida oma abielu, jõudis juunis riigikogus esimesele lugemisele.

Seadus võeti vastu maruliste protestide saatel oktoobris. Kehtima hakkab see aga alles 2016. aastal. Enne seda on vaja vastu võtta terve rida rakendusakte. Valimisvõitlusele keskendunud riigikogu jätab need otsused teha parlamendi järgmisele koosseisule.

Luteri kiriku Lääne praost Tiit Salumäe ütles juunis antud intervjuus, et kooseluseaduse eelnõu rahvale ei meeldi. „See on igal juhul rahva enamuse tahte vastu tegemine,” ütles Salumäe.

„Ühiskonnas tuleb leida rahu ja stabiilsus. Ehk oleks ka hea, kui teema võetaks nii tulisest käsitlusest ajutiselt maha. Praegu, tunnete kõrgpunktil, ei anna see kellelegi mitte midagi. Mingiks ajaks võiks olla vaherahu,” lisas Salumäe.

Kuid vaherahu ei tulnud. Suvepuhkuselt naasnud riigikogu võttis seaduse vastu. Ootamatult nii endale kui ka teistele oli seaduse eestvedajaks riigikogus saanud Läänemaalt pärit Neeme Suur, kes pärast sotside saamist valitsusse oli hakanud juhtima õiguskomisjoni.

„Seadust on vaja, et Eesti perekonnad leiaksid paremat kaitset,” ütles Suur oktoobris Lääne Elule.

Suure sõnul on paljud selle seaduse vastu, sest pole endale eelnõu olemust selgeks teinud või ei ole neile see seadus maailmavaateliselt vastuvõetav.

„Tõenäoliselt ei ole homme parem kui täna,” vastas Suur küsimusele, miks kooseluseadus on just nüüd päevakorras ja miks seda nii väga tahetakse vastu võtta. Kas eelnõu oleks toodud riigikogusse aasta varem või aasta hiljem, ei oleks see midagi muutnud.

„Ma ei usu, et hoiakud oleksid siis teistsugused,” ütles Suur. „Sellised hoiakud ei muutu nii kiiresti ja kui muutuvadki, siis just selliste sündmustega.”

Kooseluseaduse poolt hääletas riigikogus 40 ja vastu 38 saadikut. Seaduse vastu olid teiste seas Tõnis Palts, Tarmo Mänd ja Kalle Laanet, poolt aga Neeme Suur, Kalev Kotkas ja Lauri Luik.

Andrus Karnau


Hanila kirik Lily KocinsLily Kocins. Foto: erakogu

Hanila kirik sai uue põranda

Hanila kogudus pühitses 26. juunil kiriku uue põranda, mille ehituseks annetas raha Austraalia eestlane, Hanilast pärit Lily Kocins.

Kocins müüs kaks aastat tagasi maha oma tagastatud kodutalu ja annetas saadud 40 000 eurot kiriku remondiks. „Mul ei ole lapsi ja ma olen liiga vana, et ise siia tulla, nii et valida oli üks kahest: kas jätan talu kellelegi testamendiga või müün ära ja teen rahaga midagi,” rääkis Kocins.

Annetus moodustas kolm neljandikku uue põranda rajamiseks ja roosakna taastamiseks vajaminevast rahast. Tänutäheks paigaldas kogudus kiriku kooriruumi seinale mälestustahvli.

Kaire Reiljan


Siilats pani Grand Holm Marina miljoniga müüki

Suur-Holmi sadam 010Viktor ja Krista Siilatsile kuuluv AS Evore pani juunikuus miljoni euroga müüki Grand Holm Marina jahisadama Haapsalus.

Viktor Siilats ütles Lääne Elule, et tema eesmärk on likvideerida kogu investeering Haapsalus. „Aeg on lõpetada halvaks läinud rahale hea raha järeleloopimine.”

„Sadam sai tänavu kümneaastaseks. Selle ajaga oleks tast võinud saada Läänemere parim väikesadam,” märkis Siilats. „Paraku, ka siis, kui kõik probleemid ühtäkki laheneksid, ei saaks temast kunagi enam sellist sadamat, nagu ta algselt kavandatud sai ja nagu ta võinuks olla. Aga poolpidust ei viitsiks ju pidada.”

Aivar Õepa


Praxis soovitas pooled Läänemaa koolid sulgeda

Uuringukeskuse Praxise koolivõrgu analüüs leiab, et aastaks 2020 tuleks pooled Läänemaa koolid kinni panna või reorganiseerida.

Praegu Läänemaal tegutsevast 20 põhikoolist ja viiest gümnaasiumist peaks 2020. aastaks jääma vastavalt 10 ja üks või kaks. Noarootsi gümnaasiumi võiks alles jätta Läänemaa ühisgümnaasiumi filiaalina.

Igasse omavalitsusse jääks küll kool, kuid näiteks Nõval peaks kuue aasta pärast tegutsema 3klassiline algkool, Kullamaa, Martna, Noarootsi ja Vormsi vallas 6klassiline põhikool ning Hanila, Lihula, Lääne-Nigula ja Ridala vallas 9klassiline põhikool. Haapsallu jääks üks põhikool ja riigigümnaasium.

Vallavanemad kuulasid Praxise soovitused ära ja kinnitasid, et ei tõtta koole sulgema.

Kaire Reiljan, Juhan Hepner


Kallemets sai riigikogu liikmeks

Poliitikud ühisgõmnaasiumis (15) kallemetsLäänemaalt pärit Kalev Kallemets (Reformierakond) asus juunis riigikogu liikmeks, asendades Euroopa Parlamenti valitud Kaja Kallast.

„Loomulikult mõtlesin enne erasektorist riigikokku minekut. Selgitasin eile ka abikaasale, et tegin sellise otsuse sellepärast, et kui mul on inimeste mandaat, pean seda täitma,” ütles Kallemets.

Kallemets töötas Viru Keemia Grupi projektijuhina.

Kaire Reiljan


Haigekassa lõpetas Lihula haigla rahastamise

Lõuna-Läänemaa tervishoiu ja sotsiaalhoolekande keskuses (Lihula haigla) kadus 1. juulist haigekassa toetus hooldusravile, selle asemele tuli koduõendus.

Muudatuse tõttu kaotas töö neli inimest, kellest osa töötas küll osalise koormusega.

Malle-Liisa Loodus

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz