Polgu pojast on saanud maleva tagalaülem

Siim Jeeberg (pildil), vähese jutuga suur mees, 25 aastat vana, on Lääne malevas alles üsna uus töötaja. Ta on septembrist maleva tagalajuhataja.

Kui on tulemas mõni suurem üritus, väljaõpe või muu ettevõtmine, on Jeebergi kohus vaadata, et kõik saaksid kohale, et igaühel oleks vajalik varustus ja kõht täis. Kui madin on läbi, peab Jeeberg vaatama, et kõik asjad on jälle kokku korjatud, kuivatatud ja tallele pandud.

Tagalajuhi lähemad abilised on laojuhataja ja relvur, aga kui tööd on palju ja inimesi vähe, tuleb tööd omavahel jagada.

Enne oli Jeeberg ehitaja. Sealhulgas ka Soomes, nagu vist nüüd juba enamik eesti ehitajaid.

Ta on lõpetanud Taeblas põhikooli ja õppinud Haapsalu kutsekoolis mööblitisleriks. Sellele tööle ei ole ta aga jäänud, sest sellega ennast Läänemaal ära ei elata. Kodus enda tarbeks midagi teha on iseasi.

Kaitseliit on talle aga tuttav maast madalast.

„Ma arvan, et sellest ajast, kui omil jalgel kõndima hakkasin,“ pakub Jeeberg. Õppustele võttis Siimu kaasa isa Jaak Jeeberg. Tema on kaitseliitlane Lääne maleva taastamisest saadik ja nõnda on

Siim kasvanud kaitseliitlaste keskel ja silme all.

Õppustel oli põnevam kui maal vanaema juures

„Kui isa ütles, et nädalavahetusel on õppus, siis muu polnud minule enam üldse tähtis,“ meenutas Siim. Igale poole Siimu kaasa võtta ei saanud, aga kui Piiralu raketibaasis oli laskmine, oli poiss ikka isaga kaasas.

„Minule mingit ülesannet ei antud, ei tohtinudki anda,“ meenutas Siim. Poiss jooksis meestega kaasa ja leidis endale ise tegevust. Igav ei olnud mitte kunagi. Isegi padrunikesti oli põnev korjata, kuigi nendega polnud midagi tarka teha. Mõnikord oli õppusel ka teisi poisse, aga mitte nii tihti kui Siim.

Siim arvas, et isal polnud mõttes temast elukutselist sõjameest kasvatada. Pigem tahtis ta pojale anda maast madalast isamaalist kasvatust.

„Ma oleksin võinud ju maal vanaema juures olla ja seal autodega mängida, aga mulle meeldis õppustel käia,“ ütles Siim.

Noorkotkas pole Siim kunagi olnud, see osa jäi tal vahele. Kaitseliidu liikmeks ja ametlikult õppustel käima hakkas Siim 2006. aastal, mil ta sai 18 ja võis relva kanda. Ta on läbi teinud ka kaitseväeteenistuse suurtükipataljonis. Kaitseväkke ei tahetud teda esialgu võttagi, sest sel ajal ei lubanud arstid tal terviserikke tõttu üle viie kilo tõsta. Siim käis operatsioonil ja sai ikkagi oma tahtmise.

Väsid, aga ikka on huvitav

Siimu elukaaslane on aastatega harjunud, et mees võib päevade kaupa metsas olla. Ainult „vahel kaob naisel hääl ära, kui kuuleb, et jälle olen neli päeva metsas“, mainis Siim muigamisi.

Kas sa ise ei tüdi metsas müttamisest?

„Muidugi väsid vahel füüsiliselt väga ära, aga puhkad natuke ja paned edasi,“ ütles Siim. Sest „huvitav on“.

Viimane suurem madin oli suurõppus Orkaan Saaremaal. Orkaanil oli Siimu ülesanne tagada Lääne malevlastele transport, toitlustamine, ööbimine. „Tagamine“ algas mitu nädalat enne õppust. Tuli vaadata, kas varustus on koos ja kui ei ole, siis tellida ja kohapeale tuua.

Küsimusele, mis varustus, vastab Siim: „Sellest me ei räägi.“

Siis sõidukite ülevaatamine, tankimine, vajadusel remontimine. Töö toitlustusmeeskonnaga, söögikraami muretsemine. Haapsalust minnes sai iga võitleja kaasa 24 tunni toidupaki, mille olid naiskodukaitsjad eelmisel õhtul komplekteerinud. Siis käis sõda suuresti maastikul ja supikatlaid üles panna oli keeruline.

See jutt tuletab Siimule meelde, et Orkaani seljakotis on tal ikka veel naiskodukaitsjate toidupakk.

Et Orkaanil endale elu huvitavamaks teha, tegutses Jeeberg koos kompaniiveebliga. Vedasid laskemoona ja muud kraami, magama õieti ei jõudnudki.

„Veeblil on suurem kogemus, mul oli hea õppida,“ põhjendas Siim. Kompaniiveebel teeb sedasama tööd mida Siim maleva tagalaülemana, aga oma kompanii piires.

Oma töö kirjeldamisel ütles Siim, et kõige mõnusam on, kui kõik läheb nii, nagu oled planeerinud.

Kui küsida, mida ta oma töös eriti teha ja näha ei taha, jääb Siim mõttesse. Lõpuks ütleb, et kõige rohkem häirib teda, kui metsa jäetakse prügi maha. Kahjuks teevad seda teinekord ka kaitseliitlased. „Mõnele ei jõua lihtsalt pähe, et loodusesse prügi ei jäeta,“ nentis Siim. Kuidas metsas prügiga lood on, teab Siim hästi, sest ta on ju jahimees. Jälle isa eeskuju ja mõju!

Kui madinaks läheb, siis metsa

Pärast Orkaani ei saa tagalajuht puhkama jääda, sest varustus tuleb kuivatada ja lattu tagasi panna. Sõidukid vajavad hooldust.

Tagalajuhi töö on ka staabimaja eest hoolitsemine. Nii et universaalne inimene peab olema.

„Kaitseliidus ongi kõik universaalsed,“ ütles Siim selle peale.

Praegu on Siim kaprali auastmes, jaanuaris läheb ta kaitseliidu kooli Alusse allohvitseriks õppima. Sealt saab ta nooremseersandi pagunid.

Kui läheb päriselt madinaks, mis siis?

„Siis tuleb ikka metsa minna,“ vastab Siim. Ta on malevas lahingukompanii liige, nii et maleva staabimajja ta ei jää. Tegelikult ei ole mõtet kedagi staapi jätta, sest see on vaenlasele teada koht, lisas Siim.

Siim usub, et sõjaks siiski ei lähe, sest Venemaa sööb ennast ise seestpoolt.
„Juttu on palju, aga jõudu on vähe,“ ütles Siim Venemaa kohta.

Mees nagu orkester

Siim Jeeberg on mees, kes on kaitseliidus kasvanud. Ta on asjalik, julge ja universaalne, tõeline multitalent. Tunneb põhjalikult sõdurioskusi, oskab ehitada, autosid ja relvi parandada. Kuigi noor mees, ei kartnud ta vastu võtta nii mitmekesist ja vastutusrikast ametikohta nagu maleva tagalajuht. Siim on arvatavasti kaitseliidu noorim tagalaülem.

Lääne maleva pealik Arnold Juhans

Halvasti tehtud tööd ei salli

Siim Jeebergi isa Jaak Jeeberg meenutas, et poiss käis alles lasteaias, kui ta hakkas teda õppustele kaasa võtma.

„Isad ikka ju õpetavad poegi välja,“ ütles Jaak Jeeberg.

Poisil ei olnud õppustel kunagi igav, sest poisil oli meeste seas palju sõpru. Kõik tegelesid temaga, kutsusid enda juurde, andsid püssi katsuda.

Et poiss nüüd staabis töötab, on isa sõnul asjade käigu loogiline jätk. Poiss on malevaeluga maast madalast kursis. Ta on kõik metsad läbi käinud, noori koolitanud ja kursusi teinud.

Isa Jaagu kõrval on Siimust saanud ka jahimees. Isa sõnul on Siim selline jahimees, kes hindab jahieetikat ja peab sellest kinni.

Siimu iseloomustades ütles isa, et pojale on üldse tähtis: olgu töö missugune tahes, aga see peab olema korralikult tehtud.

Lehte Ilves