Venemaa presidendi Vladimir Putini abid veensid teda tänavu veebruaris olümpiamängude ajal Sotšis toimunud salajastel nõupidamistel, et riigil on piisavalt rahalisi reserve, et liita Krimm ja pidada vastu kõigile lääne sanktsioonidele, mis võivad sellele järgneda, vahendas ERRi uudisteportaal uudisteagentuuri Bloomberg.
Sellest rääkisid Bloombergile kaks koosolekul osalenud ametnikku. Sotšis tehtud järeldused osutusid aga valearvestuseks ja Putin seisab silmitsi kõige tõsisema majanduskriisiga pärast 1998. aastat.
Venemaa on tõstnud baasintressimäära otse karistuse tasemele ja kulutanud vähemalt 87 miljardit dollarit ehk 17% oma valuutavarudest, püüdes ära hoida rubla kokkukukkumist ja paanikat valuutaturul.
Kuue majandusteadlase hinnangul kulutab Venemaa rubla toetamiseks veel 70 miljardit dollarit. Vene kompaniid peavad agentuuri kogutud andmeil enne 2015. aasta lõppu maksma valuutaobligatsioonide ja võlgade katteks ligi 50 miljardit dollarit.