Parts lubab taastada Haapsalu raudtee

Uued rongid tulid liinile mullu sügisel. Kui valitsus oleks nõus investeerima, võiksid sellised sõita ka Balti jaamast Haapsallu. Foto: Liis Treimann / Postimees / SCANPIX

IRLi peaministrikandidaat Juhan Parts ütles, et tema toetab Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamist. Samal arvamusel on ka Keskerakond, kuid koalitsiooniparteid ei pea Haapsalu raudteed lähiajal teostatavaks.

Parts ütles sel nädalal Lääne Elule, et pole kunagi Haapsalu raudtee taastamise vastu olnud, kuid aastal 2008, mil otsustati eesseisvad investeeringud, olid teised eelistused. Tema sõnul oli toona kadumas Türi–Viljandi ja Valga–Tartu raudtee. Seetõttu oli vaja taastada need raudteelõigud.

Parts lubas valituks osutumisel järgmise nelja aasta jooksul asjaga tegelda. „See on poliitilise tahte küsimus, kõiki asju tuleb teha loogilises järjekorras,” ütles Parts.

Nüüd on Partsi sõnul jäänud riigisisese raudteeühenduse parandamises üetada vaid koera saba ehk taastada Riisipere–Haapsalu–Rohuküla vaheline rongiliiklus.

„Kui ma ütlen, et teen ära, siis ma teen,” ütles Parts. „Kõik on Läänemaa valija käes. Kui valivad leemekulbiliigutaja, siis ei taastata rongiliiklust.”

Majandusministrina ei tahtnud Parts Haapsalu raudteest kuulda. „Kui paneme emotsioonidele juurde tasuvusnäitajad, on selge, et see [Haapsalu raudtee] ei tasu ära,” ütles Parts Postimehele 2013. Parts märkis toona, et ei näe mõtet raudteeliinil, mis viib 10 000 elanikuga linna, mille tagamaal elab veel 10 000 inimest ja Hiiumaal veel 10 000 inimest.

Partsi meelemuutuse taga võivad olla ka Läänemaal kandideerivad erakonnakaaslased. Riigikogu liige Tõnis Palts teatas eelmisel nädalal, et on nõus kandideerima vaid siis, kui erakond asub nõudma Haapsalu raudtee taastamist. Samal seisukohal on ka puulaevaseltsi tegelane Alar Schönberg, kes võib olla eelseisvail valimistel suur häältepüüdja IRLi ridades. Schönberg ütles Lääne Elule, et ei oleks mõtet kandideerida, kui nende erakonna peaministrikandidaat oleks raudtee taastamise asjus samal seisukohal kui majandusministrina. Sellisel juhul ei oleks Schönberg julgenud valimistel ka iseendale häält anda. Tema sõnul on Läänemaa inimesed ilma jäänud dotatsioonist, mida on saanud saarte elanikud praami- ja lennuliikluse tarbeks ning need maakonnad, kus rongiliiklus säilis, rongiliikluse tarvis.

„See on pannud läänlased ebavõrdsesse seisu. Läänlased maksavad kinni teiste maakondade toetusi, ise midagi vastu saamata,” rääkis Schönberg.

Läänemaa Keskerakonna kandidaadi Jaanus Karilaiu sõnul on ka tema erakond raudtee taastamise poolt. Karilaid ütles, et see riigikogu liige, kes ei suuda kahe aasta jooksul Haapsalu raudteed taastada, peaks vabatahtlikult tagasi astuma.

Riigikogu liige Neeme Suur ütles Lääne Elule, et Haapsalu raudtee taastamine ei saa riigikogu valimiskampaanias ilmselt kandvaks teemaks.

„See koera saba ei ole vaid koera saba,” kommenteeris riigikogu liige Neeme Suur Juhan Partsi öeldut. „Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva raudteest on rekonstrueeritud vaid umbes pool. Need kaks suunda võtavad lõviosa raudteele ettenähtud rahast eelolevail aastail – ja ikkagi ei saa need põhisuunad täiesti valmis.”

Haapsalu raudtee taastamise põhiküsimus on Suure sõnul see, kustkohast selleks raha võetakse. „Küsimus on, kas saab kasutada Euroopa Liidu raha. Vastus on, et järgmise kuue aasta jooksul ei saa, sest siis läheb raha põhiliinidele. Kas saab võtta laenu? See on nüüd suur küsimus, mille üle vaidlevad eelkõige riigieelarve ja rahanduse valdkonna spetsialistid. Nii et siin on veel arutamist hulga,” lausus Suur.

Läänemaalt pärit riigikogu liige reformierakondlane Kalev Kallemets ei toeta Haapsalu raudtee taastamist, sest tegelik majanduselu Eesti linnades pole seotud raudtee olemasoluga.

Kallemetsaga pole nõus tema erakonnakaaslane, hiljuti riigikokku pääsenud Innar Mäesalu. „Olen täiesti veendunud, et korralike ühenduste rajamine Eesti eri tõmbekeskuste vahel aitab kaasa inimeste jäämisele oma kodukohta,” lausus kolm aastat Lääne maavanemana tegutsenud Mäesalu. „Ehk saavad inimesed elada seal, kus neil on parem elada, mitte seal, kus nad peavad häda sunnil elama.”

Valitsuse seisukoht on Kallemetsa sõnul kirjas transpordi arengukavas. „Viisakusest on seal Riisipere–Haapsalu raudtee küll ära märgitud, aga reaalsus on, et reisirongiliiklus katab ainult seitse protsenti taristukuludest. Samal ajal hoiab riik liine üleval tugeva subsideerimisega. Paneb kukalt kratsima, kas selline tegevus on pikas plaanis mõistlik,” ütles Kallemets. „Loomulikult oleks tore, kui rongiga Haapsallu saaks, aga talupojatarkus ütleb, et see pole reaalne.”

Reformierakond Kallemetsa sõnul valimiskampaanias Haapsallu raudteed ei luba. „Mõni võib ju maa ja taeva kokku lubada, olgu see siis tasuta transport kõikjal Eestis või ulmelised maksusoodustused, aga mina arvan, et valijat pole mõtet petta,” ütles Kallemets. „Samal arvamusel on ka minu erakond. Me ei ole selles inimeste petmise valdkonnas tugevad.”

Mäesalu arvates pole Riisipere–Rohuküla raudtee lubamisel valimiskampaanias suurt ja sügavat mõtet. „Nüüd oleks vaja see lihtsalt ära teha ehk arutleda ainult selle üle, kuidas seda kõige paremini teha, mitte et kas seda teha. Usun, et inimesed ei lähe ka enam paljaste lubaduste õnge,” lausus Innar Mäesalu.

Haapsalu raudtee

• Riisipere–Haapsalu raudteelõigu taastamine maksaks 30–35 mln eurot
• Raudtee taastamine on olnud poliitikute populaarne valimislubadus rööbastee ülesvõtmisest 2004
• Reisirongiliikus katkes Haapsalu raudteel 1995