2

Läki Tantsule! paneb noored innuga tantsima

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

„See ei ole tilulilu!” deklareerib noorte tantsurühm Läki Tantsule! reedel Haapsalu kultuurikeskuses peetava juubelikontserdiga.

Tantsurühm, milles tantsib Ulrika Graubergi ja Malle Õiglase käe all juba ligi kuuskümmned Läänemaa noort, tähistab kontserdiga oma 5. sünnipäeva. Tagasivaatena mõeldud kontserdil tulevad esitusele ehk tantsud, mis on nii noortele tantsijaile kui ka publikule aastaid enim meeldinud. „Viimases plokis tantsime ka naljakamaid tantse,” ütles Grauberg.

Laval näeb jalga keerutamas nii alles sel sügisel tantsurühmaga liitunuid kui ka vilistlasi, kes on Haapsalus kooli lõpetanud ja mujale õppima läinud.

Noored ise tahtsid

Graubergi sõnul sündis Läki Tantsule! 2009. aasta sügisel noorte endi soovist. „Sarah Sikora ja Rutt Olenko on kõiges süüdi. Nemad on tegelikult selle rühma loojad. Meie asi on seda edasi kanda,” lisas Grauberg.

Sikora (nüüd Vahtra) on meenutanud, et ta palus Graubergi juhendatavas naisrühmas tantsival emal uurida, kas juhendaja oleks nõus ka Wiedemanni gümnaasiumis noorterühma tegema. „Ema keeldus ja ütles, et ma pean seda ise tegema. Kogusin julguse kokku, sundisin arguse vaiki ning läksin esimest korda Ulrika jutule,” kirjutas Sikora.
Grauberg ei öelnud ära, vaid küsis, kas on tantsijaid. Sikora võttis Rutt Olenko kampa ja ühel oktoobripäeval kutsutigi Grauberg Wiedemanni saali tantsuseltskonda üle vaatama. „Võtsin Malle Õiglase kaasa, sest jumal teab, mis meid seal oodata võis. Ma polnud kunagi segarühma juhendanud,” rääkis Grauberg.

Kaht juhendajat ootasid koolisaalis „atsakad tüdrukud, kes tantsida oskasid, ja kooli pealt kokku korjatud poisid”. Kuigi enamik poisse polnud tantsimisega kokku puutunud, jäid nad paljude üllatuseks rühma. Nüüd on esimesed tantsijad juba kooli lõpetanud, mujale õppima läinud ja üritavad seal ka edasi tantsida. „Tantsurühma vilistlased on meid hirmutanud sellega, et kuskile ülikooli tantsurühma minnes ei saa seda fiilingut mis Haapsalus,” rääkis 12. klassis õppiv Grete Grauberg.

Nii võib Läki Tantsule! juurde tekkida ka vilistlasrühm, mis käib koos nädalavahetuseti.

Tantsima tullakse tunde pärast

Praegused tantsijad tunnistavad, et käivadki kord nädalas rahvatantsu tantsimas just selle seletamatu „miski” pärast.

„See asi peab meeldima, vastu tahtmist ei tee. Kui juba hakkab meeldima, siis ei saa enam lahti,” ütles Rivo Reinsalu, kes on rühmas olnud viis aastat.

Reinsalu sõnul on olnud küll murdepunkte, kus mõeldakse loobuda, aga ülejärgmises trennis oled jälle kohal. „Tantsides saab väga hea tunde ja siin on palju toredaid inimesi,” lisas ta.

Ka Kertu Orul tunnistas, et vahel ei jaksa trenni tulla, aga kui ära käid, on väga hea tunne. „Ka repertuaar on mitmekesine – tantsime tavalisi rahvatantse ja ka hästi palju noortepäraseid tantse, nii et tahad järgmisse trenni tulla,” selgitas ta.

Grete Graubergi sõnul annavad palju juurde ka esinemised – tantsupeod, reisid ja muud ülesastumised –, millest noorterühmal puudust pole. „Esinemisi on ja see on eesmärk, mille poole püüelda,” lisas ta. „Paljude tantsurühmadega on nii, et minnakse pärast tantsupidu laiali, sest pole enam kuhugi püüelda,” ütles Reinsalu.
„Tantsulaagrites on raju trenn hommikust õhtuni,” ütles Grete Grauberg.

Teismelised pole keerulised

Ulrika Graubergi sõnul on rahvatants noorte seas populaarne üle kogu Eesti ja tantsupeole pääsemisel on kõva konkurents. Et teismelisi oleks keerukam juhendada kui algklassilapsi või täiskasvanuid, Grauberg ei arva. „Minu meelest on see legend ja ma ei saa sellest aru,” ütles ta. Juhendaja hinnangul on see just kõige põnevam iga, kus enam ei kuulata sõna ja hakkavad tekkima huvitavad mõtted. „Need mõtted kannavad ideed ja sellest, kuidas nad end väljendavad, ei tasu endast välja minna,” selgitas ta.

Grauberg lisas, et kõik oleneb kahest asjast – et tekiks jõuk oma reeglitega ja oleks juhendaja, kes viitsib nendega tegelda. „Tants on vahend nende kasvatamiseks,” ütles ta.

Grauberg peab end pigem nõudlikuks kui leebeks juhendajaks. „Aga võib-olla nad tahavadki, et neilt nõutaks.”
Üks, mis noori tantsu juures hoiab, on repertuaar. Graubergi sõnul on noortepäraseid tantse küllalt. Kui muusa end ilmutab, on Grauberg ka ise tantse loonud. Läinud nädalavahetusel sai tema loodud tants „Aja lugu” neiduderühma Läki Tantsule! esituses Jõgeval üle-eestilisel uute tantsude konkursil teise koha.

Tänapäevane rahvatants ei meenuta kuigivõrd seda, mida on omal ajal külapidudel tantsitud. Ulrika Graubergi sõnul teeb tänapäeval rahvatantsust rahvatantsu see, et aluseks on võetud põhisammud. „Labajalavalss, polka, reinlender — põhisamme on Eestis väga palju ja nendega annab teha mida iganes,” ütles ta.

Rahvatantsujuhi sõnul on see, mida tantsupidudel näeb, lavatants, mis hakkas tekkima nõukogude ajal. Folkloorseid tantse poleks publikul tantsupeol kuigi huvitav vaadata. „See on nagu koorilaulus. Tormis võttis eesti regilaulu ja nüüd tunneb eesti muusikat terve maailm, sest ta leidis võtme, kuidas see meeldivaks ja nauditavaks teha,” selgitas ta.

Läki Tantsule! reperuaarist võib siiski leida ka folkloorseid tantse, sest Graubergi sõnul aitavad need eriti algajail tantsumaailma sisse elada.

Fotod: Arvo Tarmula

Läki tantsule (1) Läki tantsule (2) Ulrika Grauberg Läki tantsule (3) Läki tantsule (4) Läki tantsule (5) Läki tantsule (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Galerii: Läki Tantsule! juubelikontsert | Lääne Elu

[…] Pikemalt saab tantsurühmast lugeda siit. […]

arvake
arvake

Parim rühm, kooslus, pere, sõpruskond ever!

wpDiscuz