0

Siseminister Pevkur: lastel on edaspidi võimalik ka topeltkodakondsus

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Hanno Pevkur (2)Siseminister Hanno Pevkur. Foto: Urmas Lauri

Tänasel valitsuse istungil kinnitati siseministeeriumis ette valmistatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt on edaspidi lubatud alaealisel omada mitut kodakondsust. Täisealiseks saades saab isik seejärel 3 aasta jooksul ise otsustada, millise riigi kodakondsusesse ta soovib jääda.

Seadusemuudatus teeb lihtsamaks määratlemata kodakondsusega vanemate lastele Eesti kodakondsuse saamise. Lapsed, kes jääksid sarnaselt oma vanematega määratlemata kodakondsusega, saavad sünni hetkest naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks. Kui kehtiva seaduse kohaselt peavad praegu vanemad esitama selleks taotluse, siis edaspidi nad seda tegema ei pea ja laps saab automaatselt sünni hetkest naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Kui vanemad lapsele Eesti kodakondsust siiski ei soovi, peavad nad sellest ühe aasta jooksul pärast lapse sündi politsei-ja piirivalveametile teatama. Siis jääb lapse kodakondsus sünni hetkest alates määratlemata ja tal on hiljem võimalus taotleda Eesti kodakondsuse taastamist.

Kodakondsuse seaduse muudatusega koheldakse võrdselt kõiki alaealisena Eesti kodakondsuse ja muu riigi kodakondsuse saanud lapsi sõltumata sellest, kas nad on omandanud kodakondsuse sünniga või naturalisatsiooni korras.

„Meie eesmärk on muuta Eesti kodakondsuse saamise tingimused inimestele selgemaks ning kodanikuks saamise protsess kiiremaks. Seejuures jäävad kindlalt püsima kõik senised kodakondsuspoliitika põhialused,“ kinnitas siseminister Hanno Pevkur. „Kodanikuks olemisega kaasneb usaldussuhe riigiga nii õiguste kui ka kohustuste näol. Selle eelduseks on vastutustundlik suhtumine oma riiki ja õiguskuulekas käitumine.“

Praegu kehtiv seadus näeb ette, et mitme kodakondsuse omamise korral peavad naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud lapse vanemad koheselt otsustama, millisest kodakondsusest nende laps loobub, kuid sünniga mitu kodakondsust omandanud lapsed saavad valiku teha ise pärast täisealiseks saamist kolme aasta jooksul. Pevkuri kinnitusel loob muudatus võimaluse kõikidel alaealisena mitu kodakondsust omandanud lastel langetada oma kodakondsuse valik ühetaoliselt.

„Seadusemuudatus tagab laste võrdse kohtlemise sõltumata sellest, millisel alusel nad on Eesti kodakondsuse omandanud. On arusaadav, et alaealine laps ei saa ise mõjutada Eesti kodakondsuse saamise viisi ja sellest tulenevalt ei tohiks riik lapselt võtta teise riigi seaduslikul alusel saadud kodakondsust ajal, mil laps on õiguslikus mõistes teovõimetu. Täisealiseks saades võib inimene ise valida, millise riigi kodakondsust ta soovib säilitada ning millisest loobub,“ selgitas Pevkur.

Samuti nähakse eelnõuga ette regulatsioon, mille kohaselt Eesti kodakondsust saada või taastada sooviva inimese suhtes ei kohaldata senisest kodakondsusest vabastamise nõuet, kui ta on saanud Eesti Vabariigilt või mõnelt teiselt Euroopa Liidu liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse, olukord tema päritoluriigis ei ole oluliselt muutunud ning isik ei saa seetõttu senisest kodakondsusest loobuda.

Vähemalt 65-aastased inimesed peavad seadusemuudatuse järel kodakondsuse taotlemisel sooritama ainult keeleeksami suulise osa. Seni kehtib selline võimalus vaid enne 1930. aasta 1. jaanuari sündinud inimestele.

Täiendavalt plaanib siseministeerium loobuda Eesti kodakondsuse saamiseks nõutavast kuuekuulisest ooteajast, sest siiani ei ole inimesed ooteaja jooksul ega järel Eesti kodakondsuse taotlemisest loobunud. Samas säilib igal taotlejal võimalus kuni otsuse tegemiseni oma taotlus tagasi võtta, seega muudab kohustuslikust ooteajast loobumine menetluse lihtsamaks ja kiiremaks, kuid ei vähenda inimese valikuvabadust.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz