Kaitseväe sotrad Uuemõisas. Foto: Arvo Tarmula
Kaitseministeeriumis välja kuulutatud uute sõjandussõnade võistluse tulemusel leiti kokku seitse uut sõna ja sobivat vastet, sõnause üldvõitjaks valiti lävimine ingliskeelse sõna "liaison" vastena.
Kõige enam, ligi 100 uut vastet pakuti välja terminile "jalaväe lahingumasin" ning kaitseministeeriumi juures tegutsev terminikomisjon valis uue sõnana välja Helger Aaresilla poolt pakutud sõna "rauter", teatas BNS-ile kaitseministeerium.
Uue vastena sõnale "soomustransportöör" leidis komisjonilt enim poolehoidu "sotra, mis on saadud lühendamise teel sõnadest "soomus" ja "transportöör". "Sotra" pakkusid välja nooremleitnant Taavi Veldi staabi- ja sidepataljonist, Lii Villenthal ja Ari Suoninen.
Seni peamiselt ingliskeelse sõnana "liaison" parimaks eestikeelseks vasteks tunnistati sõna "lävimine", mille esitasid Toomas Raba (lävimine ja läviisik); Rando Härginen (lävi); Tõnis Aaliste (lävi ja läviisik). Seejuures valis terminikomisjon sõna "lävimine" ka kogu sõnavõistluse üldvõitjaks.
Ingliskeelse sõna "resilience" uue eestikeelse vastena pakuti nii "kerksus" kui ka "sitkus" ning komisjon eelistas pika arutelu järel Heido Otsa poolt välja pakutud sõna "kerksus".
Luuremeetodi "reconnaissance" vastena valis terminikomisjon välja sõna "reke", tegusõnana "rekkima". See sõna on kaitseväes juba kõnekeelse väljendina kasutusel. Sõna pakkusid välja Pia Hanslep ja Gert Schultz.
Sõnadele "deconfliction" ja "projectile" ei esitatud terminikomisjoni hinnangul ühtegi piisavalt sobilikku sõna, mistõttu pakkus terminikomisjon ise nende sõnade uuteks eestikeelseteks vasteteks vastavalt "klaarimine" ja "laskekeha".
Sõnadele "missile" ja "debriefing" puhul ei saa terminikomisjoni hinnangul esile tõsta ühtegi esitatud uut ettepanekut.
„Oleme eesti keelde juurde saanud mitu uut vahvat ja põnevat mõistet, kuid loomulikult näitab aeg, millised neist meie igapäevasesse keelepruuki alaliselt juurduvad,“ sõnas kaitseminister Sven Mikser.
Eesti Keele Instituudi direktor professor Urmas Sutrop nentis oma kõnes praegusele julgeolekuolukorrale viidates, et sõnade vale tõlgendamine on samuti relv, sest sellega saab inimesi heidutada ja hirmutada. „Nii oli ka sõjandussõnause üheks eesmärgiks suunata võistlusel osalejaid sõnarelvaga mõtlema sellele, milleks meile eestikeelseid sõjandussõnu ja riigikaitset üldse vaja on,“ ütles Sutrop.
Sõjandussõnade võistlusel osales kokku 58 inimest 531 sõnaettepanekuga, võistlusel otsiti uusi sõnu ja sobivaid eestikeelseid vasteid otsiti üheksale mõistele.