Sellest hoolimata, et pärast Väikest viiki ümbritseva roostiku niitmist jäid kaitsealuste sarvikpüttide pesad lagedale ja kaitseta, otsustas üks sarvikpüttide perekond paari–kolme munaga pesas siiski paigale jääda.
Eelmisel nädalal olid munad veel pesas, kuid sel nädalal ujub suur lind juba viigil nii, et üks pisike linnupoeg on tema seljal tiibade vahel varjus.
Ornitoloogi Tarvo Valkeri sõnul kannavad sarvikpütid poegi seljasulestiku vahel sellepärast, et väike lind pole veel ise võimeline sukelduma.
„See on kasulik kaitseks röövlindude eest. Läheneva ohu korral sukelduvad sarvikpütid vee alla ja nii saab suur lind poega kaitsta,” selgitas ta.
Et mitme munaga kurnast koorus vaid üks noorlind, viitab Valkeri sõnul siiski ebaõnnestunud kurnale. Põhjuseks võib olla näiteks pesa rüüstamine.
Emas– ja isaslind on pojaga seni, kuni viimane lennuvõimeliseks saab. Siis lähevad vanalinnud rändele ja noor jääb veel mõneks ajaks pesitsuspaika maailmaga tutvuma.
Uuel kevadel leiavad sarvikpütid pulmatantsu juba järgmised kaaslased, kellega pesa punuda.
Väikese viigi ääres pesitsevate sarvikpüttide pesad jäid lagedale juuli alguses, kui niitjad roostikku kärpisid. Niitjad ei olnud pesade olemasolust teadlikud. Pesast jäi ilma viis–kuus linnupaari.
Miks puhastati Väike Viik? Miks ehitati veetaseme hoidmiseks lüüsid ning pumpla kui neid juba aastaid ei kasutata? Miks, miks….??????
kodanik tamme heinolt
ükski äärmustesse kaldumine ei ole hea. mõnitav -ülbitsev toon probleemi arutelu juures ka mitte. On selge, et mudane ja kinnikasvanud viik ei ole linnas sobilik, aga kui on valida sellise suhteliselt väikese liigutuse vahel- kas niita roogu nüüd või natukene hiljem, siis see pole raske. Eriti kui hilisema niitmisega hoitakse linnupesi- ja poegi, mis kõigil linnakodanikel ikka hinge helgeks teevad.
tegelikult oli Viigi puhastamine roostikust suur kuritegu, mäletate, milline liigirikas linnuelu seal enne Viigi puhastamist oli. Loomulikult tuleks kallastest algaval kinnkasvamisprotsessil jätkuda lasta, saaksime mõne aasta pärast taas linnurikka roostiku keset linna.
et, linnas tuleks asfalt üles võtta ja taastada ajaloolised karjateed, koplid, heina- ja karjamaad ning luua linnas tasakaal looduse ja keskkonna vahel
Olgu see visa linnupere siis elavaks etteheiteks kõigile ametnikele, kes oma kabinetiuksest kaugemale ei näe.
Loodetavasti teevad heakorraametnikud olukorrast selged järeldused ja järgmisel aastal arvestatakse rohkem ka elusloodusega. Järgmisel aastal nagu enam ei sobi öelda ka, et ei teadnud või ei osanud arvata.