Endel Susi hinnangul saaks omavalitsused rahva elujärge parandada ja eestlasi kodumaal hoida, soodustades väikeettevõtlust — näiteks muutes tegevusloa hankimise lihtsamaks.
Eksvolikogulane Heino Tamm kirjutas 9. juuli Lääne Elus ilmunud arvamusloos, et linna juhtimisse, täpsemalt volikogu komisjonidesse oleks vaja kaasata liikmeid ka väljastpoolt volikogu, et linna juhtimist parandada. Jutt õige!
2005. aastal, mil linna juhtisid Reformierakond ja IRL, pöördusin tookordse IRL juhtpoliitiku Andres Ammase poole samasuguse ettepanekuga. Tema leidis, et seadusega pole sellist võimalust ette nähtud. Teistes omavalitsustes kasutati küll edukalt tunnustatud spetsialiste, kuid polnud mõtet vaielda — see poleks nagunii kuhugi viinud. Selge oli, et otsustajad tagatubades ei soovinud oma võimu lahjendada ja rahva elujärje peale eriti ei mõeldud.
Praegusel ajal, mil toimub massiline inimeste vähenemine piirkonnas, oleks see üks võimalik lahendus, ühtlasi võimalus parandada piirkonna juhtimist. Mitu pead on ikka mitu pead, kuigi see pole mingi imelahendus.
Veelgi parem lahendus oleks edendada väikeettevõtlust. Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige Ardo Hansson leiab, et eelseisvate aastate Eesti majandusarengu võti on inimeste ettevõtlikkuse, teadmiste ja oskuste arendamine. Samuti on lähiaastad investeeringute tegemiseks soodsad — laenuintressid püsivad väikesed ja olulisi ligipääsupiiranguid rahastamisele pole.
Omavalitsus saaks samuti ettevõtluse arengut soodustada. Omavalitsus saab kiirendada asjaajamist — igasugu lubade hankimist algajale ettevõtjale. Võimalusi on veel. Kui väikeettevõtja on saanud tegevusloa, kus on kirjas kindel tegevusala, ei peaks ta iga tegevuseks enam uut kooskõlastust vajama. Tuleks tunduvalt vähendada bürokraatlikku asjaajamist. Võimalik, et seeläbi annaks vähendada ka ametnike arvu.
Väga tähtis on ettevõtjale taristu väljaarendamine, samuti heade olme– ja elutingimuste olemasolu, alates lastekasvatamise võimalustest. Et väikeettevõtlust arendada, tulekski omavalitsustel esmajoones nende nelja küsimusega jõulisemalt tegelda. Siin oleme aga surnud ringis. Tulemusliku ettevõtluse arendamiseks on vaja korralikku taristut. Selle arendamiseks on vaja raha, aga raha toob sisse ettevõtlusega seonduv.
Oma ettevõte on siiski midagi muud, kui rügada kusagil välismaal kellegi hüvanguks. Olen kuulnud välismaal töötajate käest, et ega sisserändaja elu ole meelakkumine. Üldjuhul elatakse mitmekesi ühikatoas. Tööpäevad on pikad. Palka saadakse kordi vähem, kui saavad kohalikud sama töö eest. On juhtumeid, kui ei õnnestugi palka kätte saada. Kui töötad mustalt, pole sul mingeid õigusi.
Kodumaal aga räägitakse, kui hästi seal välismaal läheb. Häbi oleks teistmoodi käituda. Üldkokkuvõttes on kogu eelarve siiski suurem kui kodumaale jäädes ja vähemalt on kindel töö.
Endine meediastaar Hannes Võrno, kes on välismaal töötamist uurinud, leiab, et eelkõige lähevad välismaale need, kes ei suuda kohapeal läbi lüüa. Mingi tõetera tundub selles tõdemuses olevat.
Selleks et tööd otsivate inimeste väljavool Eestist ei süveneks, peavad siinsed võimalused pakkuma nende riikidega võrreldavat elukvaliteeti, kuhu peaasjalikult siirdutakse. Siin peitubki omavalitsuste põhiülesanne, elukvaliteedi parandamine. Kuidas seda ülesannet lahendada, oleneb suuresti kohalikust omapärast ja võimalustest.
Majanduse jõuline areng ja sissetulekute kasvu väljavaade on see, mis paelub noori inimesi ja innustab oma elu Eestiga siduma.
Endel Susi,
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Lääne maakonnaühenduse esimees
Olen erakonna juhatuse liige ja meil erakonnas pole ettekirjutust kuidas peab rääkima. Mis puutub vanusesse, on näiteid küll, kui minust palju vanemad on veel tegusad. Arvan, et oman piisavalt haritust ja elukogemusi, et volikogu juhtida ning takistada endistel unistuste võidulepääsu.
Ettevõtlusest niipalju, et lasin taastada Rohuküla sadama peale poolt sajandit seismist purukspommitatuna. Olen seotud olnud ka väikeettevõtlusega, seega ei tasu rääkida, kui tubli valitsus meil on, kui lihtne kõik on. .Kui midagi kirjutan, siis uurin teemat alati teajamate käest.
esimene pool nagu susi jutt, teinepool aga laululuige lüürika
On tunda endiste nostalgiat ja toetust praegustele refipoliitikale. Rohukülas asus NSVL mereväebaas, mida talvesõja ajal käisid Soome lennukid pommitamas. Sadama taastamine oli päris suur töö ning interrinde ja nende eestlasest kaasajooksikute vastuseisu murdmine.
Mis puutub veel ettevõtmisse, siis külastasin korra üht maa väikeettevõtjad, kelle õu oli täis inimesi. Mõtlesin, et ekskursioon, aga tuli välja, et kontrollid. Seega tahetakse maaettevõtjalt 20 nahka koorida. Meie ülesanne ongi bürokraatia vähendamine, mida praegused valitsejad viljelevad.
on olnud nii,et vanad elunäinud teevad poliitikat ja nooremad rassivad tööd.Meil ka aeg see noorpoliitikute puusalt laskmine lõpetada ja tasakaalustatuma ning läbimõelduma poliitika poole pöörduda.Jõudu.
Hr Susi, fakti parandus – 2005. aastal ei olnud Haapsalus Reformierakond linnas võimul. Palun kontrolli!
mida mõistlikku selles jutus ikka niiväga on. Inimene, kes ei tea ettevõtlusest ööd ega mütsi, vingub ei tea mille kallal ja arvab, et kui kõik eestlased hakkaksid ettevõtjateks, voolaks vein ojadena ja pudrumäed kerkiksid taevani. Nii lihtsalt kui meil, ei saa ettevõtet asutada tõenäoliselt kuskil mujal. Lünktesti täitmiseks kulub internetis 15 minutit ja firma ongi asutatud. Isegi algkapitali pole vaja. Hunnik seosetuid lauseid 1995. aasta stiilis.
Tegelikult Endel kirjutab ju täitsa mõistlikku juttu.
igal juhul elutervem kui mäesalu möla.
nagu Töörahva Lipp juhtkirju
Susi mõtted on poolikud aga tema mõttekaaslased on täiesti vait ja lasevad vanamehed rindele. Häbi peaks olema. KUI VÄITA ET Majanduse jõuline areng ja sissetulekute kasvu väljavaade on see, mis paelub noori inimesi ja innustab oma elu Eestiga siduma. – SEE KÕIK JUBA MEIL EESTIS TOIMUB KÕIK ON VÄGA HEA JA AINA PAREMKAS LÄHEB. Kohe jõuame viierikkama hulka. Tead suri seda rahajumala juttu võid vanaemale rääkida. See on Tätserism varjatud kujul, aga seda viljeleti juba venemaal sea oli selle nimi TROTSKISM.