Viimase kolme aasta jooksul on valdade ja linnade ühinemisettepanekuid tehtud Eestis ligi 30 korral, vaid üksikud neist on osutunud edukaks, kirjutab tänane Postimees.
Noarootsi vallavolikogu esimees Rein Vatku tõdeb, et kui veel paari aasta eest ei soovinud inimesed nii Läänemaal kui ka mujal Eestis ühinemistest mitte midagi kuulda, siis nüüd on paratamatusega suuresti lepitud. Ta möönab siiski, et üksmeelt Noarootsi volikogus Läänemaa valdadega – Risti, Oru, Nõva, Taebla – liitumiseks pole, kuid see oleks igati mõistlik. Vatku on ettevõtja ja seetõttu näeb enese sõnul pilti veidi laiemalt, oskab raha lugeda ja ette näha. “Ühinemise vastased argumendid lähtuvad aga emotsioonidest ja väga suur roll on ka ametnike töökohakaotusel,” tunnistab Vatku.
Viimaste aastate rahvastiku vähenemise ja elanikkonna vananemise mõju valdade eelarvetele on negatiivne: sotsiaalkulud suurenevad, kuid tulumaksjate arv aina väheneb. Selge ja lihtne põhjus, miks otsida abi ühinemistest. Noarootsi koolis käis viie aasta eest 102 õpilast, praegu on õpilasi vaid 66. Elanikkonna vanuseline muutumine ja tulumaksu laekumise vähenemine olidki põhjused, miks otsustas Noarootsi valla volikogu siiski osaleda Läänemaa valdade ühinemisläbirääkimistel.
Riigikogus on praegu arutlusel vabatahtliku ühinemise soodustamise eelnõu, millega tõstetakse ühinemistoetust ning tulevad ka selgemad tagatised nende omavalitsuste juhtidele, kes ühinemisi ellu viivad. Regionaalminister Siim Kiisler on veendunud, et rakendada tuleb ka riigi sundi.
Kiisleri pakutud variantidest eelistavad vallajuhid ülekaalukalt n-ö tõmbekeskuste varianti. Kiisler loodab, et riigikogu langetab otsuse ühinemismehhanismi osas sel aastal ning enne sügisesi kohalikke valimisi on selge, mis hakkab juhtuma 2017. aastal.
Kiisler ütleb, et vahe 2009. aasta valimistega on selles, et tänased meeleolud on väga mõistlikud – saadakse aru, et liitumine on paratamatus.
Kop-Kui omavalitsuste koostöö viib tulevikus vabatahtliku ühinemiseni, tuleb seda Lillo sõnul soodustada, kuid sundliitmine uut kvaliteeti ei loo. «Lihula liitmine Haapsaluga ei lahenda konstaabli puudumise muret Lihulas,» märkis Lillo.
«Efektiivsust hinnates on õigus Jüri Mõisal, kes on soovitanud teha Eestisse vaid ühe omavalitsuse. Kogukonnatunnet Viljandis, Iisakul või Oraval selline haldusreform aga vaevalt edasi arendab. Just seda kogukonnatunnet ning iseotsustamisejulgust peaksime hindama ja hoidma,» ütles Lillo.
Lillo arvamist mööda ei tohiks levitada arvamust, nagu oleksid praegused omavalitsused liiga väikesed või haldusvõimetud ja et nende arvu vähendamine on automaatne lahendus kõikidele hädadele.