Tippjuht Andrus Aljas koolitas Läänemaa vabatahtlikke

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Andres Aljas. Foto: Aron Urb
Andres Aljas. Foto: Aron Urb

Heateo sihtasutuse juht ja endine Estonian Airi president Andrus Aljas õpetas Läänemaa seltsiinimestele, kuidas oma MTÜd tugevamaks muuta.

Hiljuti ärivaldkonna MTÜ vastu vahetanud tippjuht sõnastas laupäeval Läänemaa kodanikuühenduste konverentsil kuulajatele eduka MTÜ kolm põhiküsimust: “Milleks see kõik?”, “Kui head me oleme?” ja “Kuidas jääda ellu?”

Milleks see kõik?

“Elus nagu jalgpallis – ei saa sihile jõuda, kui ei tea, kus on värav,” ütles Aljas. “Meie vabaühendustest paljud tormavad lihtsalt platsil ringi.”

Et seda vältida, tuleb endalt küsida: mille ärategemisega organisatsioon tegeleb, mis probleemi ühiskonnas lahendab, rääkis ta.

Vastus ei tohiks olla kitsas, lihtsalt ühenduse tegevust kirjeldav. Arvestama peaks ka laiemat mõju ühiskonnale.

Kui näiteks MTÜ on Ridala valda loonud lasteaia, siis kitsamalt pakub ta lasteaiakohata lastele võimalust lasteaias käia, mõju ühiskonnale on aga hoopis suurem, olgu see kasu, mis laps lasteaias kiiremast arengust saab, noored pered, kes valda elama kolivad või lapsevanemad, kes ei pea lapse kõrval kodus istuma ja saabad tööle minna.

Kui head me oleme?

Kui eesmärk on enda jaoks selgelt sõnastatud, muutub elu juba seepärast lihtsamaks, et saab ka mõõta, kuidas oma eesmärgi täitumine läheb.

“Olen kaua aega äris olnud ja mittetulundussektoris nüüd alles kolm ja pool kuud,” ütles Aljas. “Kõige rohkem häiris mind kodanikuühenduses just see, et kui ma hommikul ärkasin, ei osanud ma endale öelda, kas must on kasu olnud. Kas me oleme oma eesmärgile lähemal kui eile ja kas see on meie enda töö tulemus.”

Tulemuslikkust on konkreetsemalt siiski võimalik hinnata meetodil, mida Aljas pakub. Selleks tuleb eraldi hinnata nelja osa:

1. sisendeid ehk mida on investeeritud: töötajad, liikmed, vabatahtlikud, partnerid, aeg, raha, annetused, kingitused, varasem kogemus ja uuringud, töövahendid, tehnika, materjalid.

2. tegevusi ehk mida tehakse: koolituste väljatöötamine; koolitamine; õppe- ja infomaterjalide väljaandmine; nõustamine; vahendamine; teavitamine; teenuste osutamine; osalemine valdkonnapoliitika kujundamises; võrgustikutöö.

3. väljundeid ehk kelleni jõutakse: liikmed, osalejad, kliendid, partnerid
laiem avalikkus, meedia, rahastajad, investorid, ametnikud, poliitikud.

“Seda tuleb teha pidevalt,” rõhutas Aljas. “Nende näitude põhjal saab välja nuputada, mida ühiskonnale annate.”

Põhjalik abivahend oma ühiskondliku mõju mõõtmiseks on Heateo sihtasutuse koduleheküljel tasuta – e-raamat “Kodanikeühenduste ühiskondliku mõju hindamine”.

Kuidas jääda ellu?

Aljase sõnul tuleks Eesti MTÜsid rohkem juhtida nagu äriettevõtteid. “Ma tea, et see ei ole vabaühenduste ringkondades väga populaarne, aga ma selgitan, milline peaks äritaustaga inimeste arvates MTÜde süsteem olema – MacKinsey kolmanda sektori kolmnurk.”

Selle tipus on püüdlused, allpool strateegiad, siis oskused ja vundamendiks kõrvuti kolm “kivi” – inimesed, oskused, struktuurid. See peab olema ümbritsetud ühesuguse organisatsioonikultuuriga.

“Tihti on olemas püüdlused ja hea kultuur ehk ühised väärtused, aga pole vundamenti. Tihti on püramiidi ankruosa, aga pole püüdlusi või tegevusplaani. Kummalgi juhul ei liigu organisatsioon kuhugi,” tõdes Aljas.

Püüdlused on missioon, visioon, peaeesmärgid. “Selle ümber peaks tekkima liikmete ühine motivatsioon,” täpsustas Andrus Aljas.

Strateegia on tegevusplaanid, kasvõi õige lihtsad, peaeesmärkide täitmiseks. Finantseerimine.

Oskused. “Ärge tehke siin seda viga, et kirjutate üles oskused, mis teie liikmetel on, vaid tehke kindlaks, milliseid oskusi on vaja ja siis mõelge, kes mida võiks katta. Kui vajalikku oskust ei ole, tuleb see sisse tuua,” soovitas Aljas.

Inimeste puhul on püramiidis silmas peetud mitte ainult liikmeid, vaid kõiki, kes on ühendusega seotud, nende võimeid, oskusi, kogemusi, pühendumust.

Süsteemid hõlmavad eelarveid, fikseeritud otsusturprotsessi, sisekorra eeskirja, tarkvara, taristut jms. – kõiki süsteeme, mis toetavad organisatsiooni tegevust.

Struktuuri alla käivad töökirjeldused, ametijuhendid, kogu bürokraatia.

Organisatsioonikultuur koosneb sarnastest väärtustest, uskumustest, käitumisnormidest ning hoiab koos.

Kuidas jääda ellu 2: raha

Eestis on raha praegugi päris mitmel põhjusel vabakonna valukoht. Esiteks ei soosi seadusandlus ega maksupoliitika annetamist. “Paljudes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides saab inimene ise otsustada 1-2% oma maksude suunamise,” tõi Andrus Aljas näite.

Laialt on Eestis ja mujalgi idablokis levinud arvamus, et raha siin ühendustele ei anta. “Probleem on mitte selles, et ei anta, vaid et ei küsita,” vaidles Aljas vastu. “Seesama skeem, kus osa oma makstud maksude saaja saab ise valida, toob igal aastal tuludeklaratsioonide täitmise aegu kaasa vabakonna kõige fantastilisemate tähelepanu tõmbavate ürituste laine, kus igaüks võitleb, et just nende organisatsioon tuleks tuludeklaratsiooni täitjal esimesena meelde.”

Raha tuleb liikmemaksudest, projektidest, annetustest, sotsiaalsest ettevõtlusest, sealhulgas avalike teenuste müügist, loetles ta.

Meil aga sõltub suurem osa MTÜsid eurotoetustest, mis mõne aasta pärast kaovad. “Selleks ajaks tuleb valmis olla. Peate juba varem õppima raha hankima ka teisi varemnimetatud võimalusi kasutades,” kordas Aljas.

Liikmemaksu peab korjama, olgu see või 10 senti, sest see seob ja ühendab maksjaid.

Rahakogumise võimalusi on lõputult, näiteks pardiralli jõel, kus inimesed saavad osta 1 euro eest plastmasspardi ja need lastakse korraga mööda jõge alla võidu ajama. Lõbus üritus, sajad pardid ja sajad eurod ühenduse kassas.

Toetajaid ei ole muidugi kerge leida, aga iga ühendus peaks püüdma iga hinna eest leida endale vähemalt ühe “isikliku filantroobi”, näiteks kõla kõige rikkam inimene. Kui üks olemas, kasvab kohe ka teiste usaldus ja valmidus aidata.

Internetis on loendamatult kohti rahakogumisideedega, näiteks selline.

Ja sotsiaalne ettevõtlus võib vabalt olla kasumis. Äri hakkab tööle, kui on täidetud neli tingimust: on kliendid, neil on raha, neil on probleem, mida äriajaja lahendab, nad usuvad, et just äriajaja nende probleemi lahendab.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Heli
11 aastat tagasi

Tarmo, väga asjalik kokkuvõte. Selliseid artikleid on rõõm lugeda!