4

Jahe ilm nihutas meevõtu hilisemaks

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Linnamäe kandis asuva mesindustalu noorperemehe Hardi Haabeli sõnul tuleb mett esialgu korralikult nagu mullugi. Foto: Arvo Tarmula
Linnamäe kandis asuva mesindustalu noorperemehe Hardi Haabeli sõnul tuleb mett esialgu korralikult nagu mullugi. Foto: Arvo Tarmula

Kui juulis ilma peab, võib tulla korralik meeaasta, esimese meevõtu nihutas aga jahe ja vihmane ilm mullusest tükk maad hilisemaks.

Linnamäe mesinikud, isa–poega Haabelid, kellel on sadakond mesilasperet, võtsid esimest korda mett kuu aega tagasi, juuni esimesel nädalal.

„Võilillemesi, paks ja munakollane,” sõnas mesindustalu noorperemees Hardi Haabel.

„Mullu sai varem võtma hakatud. Praegu võtame pisteliselt,” ütles ligi 40 aastat mesilasi pidanud Mati Haabel.

Kevad oli vilets

Kullamaa valla Ubasalu küla mesinik Heinart Rokk ei ole tänavu veel mett võtnud.

„Korjel nad ikka käivad, ilm on soe, aga vara ütelda,” sõnas ta meesaagi kohta.

Rokk on mesilasi pidanud 15 aastat, tal on 50 mesilasperet.

Tuleval nädalal lubas mett võtma hakata Maidla kandi mesinik Ilmar Jõesoo.

„Mesilaste jaoks nii viletsat kevadet kui tänavu pole olnudki,” sõnas üle 50 aasta mesilasi pidanud Jõesoo, kellel on tänavu kümmekond mesilasperet.

Hardi Haabeli sõnul tuleb esialgu mett korralikult nagu mullugi.

„Ühe või kaks raami ikka tarust saab,” ütles Mati Haabel.

Praegune pisteline meevõtt tähendab, et vähemalt kahe kolmandiku ulatuses kaanetatud kärjed võetakse välja. Kaanetamata mett võtta ei saa, võib minna käärima, selgitas Mati Haabel.

Lausmeevõtt algab augustis. „Juulikuu on korjekuu. Kõik sõltub nüüd ilmast,” sõnas Mati Haabel. Külma ja vihmaga mesilased korjel ei käi.

Mullune meesaak oli mõlemas talus korralik keskmine: 40–50 kg taru pealt. „Kui on ikka meeandja taru, mitte nõrk või noor,” lausus Heinart Rokk.

Mee hind on Haabelitel tänavu sama mis mullu: puhas mesi maksab 6 eurot kilo, 750 g purk maksab 4.75, aga see on koos purgi hinnaga.

Turule ja poodi Linnamäe mesi ei jõua: ostjad leiavad meetalu ise üles. „Kui see purk oleks poes, maksaks ta oma 7 eurot,” sõnas Mati Haabel 750 gr kaanetatud ja sildistatud meepurgi kohta.

Haapsalu turul müüs esimest värsket mett Ingküla kandi mesinik Leili Suits kilohinnaga 8 eurot. „Eile võtsin nii 30–40 kilo,” sõnas Suits, kellel on 14 mesilasperet. Mullu võttis Suits esimese mee juuni lõpus. Mullust mett müüs ta 7 euroga.

Maalehe järgi oli mee keskmine turuhind nädala alguses 7,12 eurot, kõige kallim on mesi Nõmme ja Tartu turul: 8 eurot, kõige odavam Valga turul — 6 eurot. Pärnu turul maksab mesi 6,40 eurot. Võrreldes eelmise nädalaga on hind tõusnud 2,9%.

„Kui mett minna ostma, siis ikka tuttava mesiniku käest. Siis on kindel, et on hea ja puhas,” soovitas Mati Haabel.

Ta lisas, et õige mesi on see, mis aja jooksul kristalliseerub, mitte ei jää vedelaks, kuigi sageli arvatakse vastupidi.

Mati Haabeli sõnul on kõige kasulikum ja parem just segamesi — mesilased külastavad tuhandeid taimi ja suurem hulk neist on ravimtaimed. Ent reklaam ja mood teevad oma töö: hinnas on mineraaliderikas tatra– ja kanarbikumesi.

Mati Haabeli sõnul ollakse viimase eest nõus maksma isegi tavalisest kaks korda kõrgemat hinda.

Rapsipõld külvab hukku

Haigused ja mürgid ei ole Haabelite ja Roki suurtest põllumassiividest eemal asuvaid mesilaid kimbutanud: talvel hukkus vaid mõni üksik pere.

„Olid kevadel nii tugevad, et hakka või kohe mett võtma, aga hakkasid juba mais peret heitma ja sülelesid kuu aega,” sõnas Heinart Rokk.

Roki sõnul on perede talvine hukkumine sageli mõistatuslik, aga üks, mis võib liiga teha, on niiskus ja hallitus: võtab mesilastel kõhu lahti.

Mati Haabeli sõnul võib perele kehvasti mõjuda rapsipõldude lähedus: puhas rapsimesi kristalliseerub väga kõvaks, nii et mesilased ei saa seda kärjekannust kätte.

Ka võib rapsimesi saada saatuslikuks seal kontsentreerunud taimemürkide tõttu.

Mati Haabeli sõnul tuleb korralikult teha varroatoosi tõrjet, muidu jääb pere paari aastaga nõrgaks ja hääbub. Varroatoos on mesilaste ja haudme haigus, mida tekitab parasiit — lest. Et see on muutumas ravimite suhtes resistentseks, tõrjub Haabel lesta loodusliku oblikhappega.

„70 grammiga saab ravida 40 peret ja mesi on endiselt puhas,” sõnas Mati Haabel.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
klounid tulge maapeale.
klounid tulge maapeale.

ikka oli vaja sellest rinne luua mesinike ja rapsikasvatajate vahele. kui see nüüd pasunasse puhutakse siis mesinikest sõidetakse linttraktoriga ülle. aga mesinik on ise ka lammas sest rapsikasvatus sõltub õsna suures osas tolmendamisest. vast selle kallal tuleks tööt teha rapsikasvatajtega et seda selgitada mitte rusikateha vekkida et sõjarinnet luua. selle asemel asutakse aga kaevikusõjale.

Rapsi
Rapsi

kasvatamine on probleemne tahtsin põhimõtteliselt sellega öelda.Samas paraku põllumeestele tulusaim kultuur praegu.Vist ongi nii,et suurt raha saab teenida vaid valede asjadega,mis ühiskonnale ja keskkonnale tervikuna toovad rohkem kahju.

2.kodanik
2.kodanik

Milline koht väljaspool loodust oleks reservaadi jaoks sobilik?

Rapsi
Rapsi

kasvatamiseks tuleb reservaadid rajada,looduse keskel seda teha ei tohiks.

wpDiscuz