Peoliste moodustatud Kullamaa valla vapp.
Foto: Rain Viks
Eestimaa iseolemise, identiteedi ja rahvuskultuuriloos omavad meie laulu- ja tantsupeod erilist tähtsust. Eesti laulupidude mõtte arengus on oluline märksõna 1866. aastal vastu võetud Vene keisririigi uuel kogukonnaseadusel, millega läks Eesti- ja Liivimaa omavalitsustes võim enam-vähem rahva enda kätte. Seoses sellega avaldasid mitmete valdade ametimehed soovi tähistada pidulikult pärisorjusest vabastamise 50 aasta juubelit ülemaailmses ulatuses. Algatuse võttis enda kätte Johann Voldemar Jannsen. Talle oli selge, et ülemaailmne rahvapidu „priiusepäeva“ tähistamiseks võib olla ainult laulupidu.
Esimene Eesti üldlaulupidu, mis kestis kolm päeva, sai teoks aastal 1869 Tartus. Läänemaalt kahjuks sellel suursündmusel ühtegi lauljat ega pillimeest ei osalenud. Meie kandi esimene muusikaselts asutati alles 1884 ja selleks oli Kullamaa Muusika Selts. Nimetatud seltsi tegevusel oli oluline osa esimese Läänemaa laulupeo idee algatusel, mis sai teoks aastal 1896 Haapsalus. Kullamaa kihelkonna esimene laulu- ja tantsupidu sai aga peetud alles aastal 1911. Peol, mille kunstiline juht oli helilooja Cyrillus Kreek, osales ligemale 200 esinejat, üritus lõppes ühistantsu ja näitemänguga. Nii on Kullamaa kihelkonna rahvapidusid peetud läbi aegade.
Tänavune Kullamaa kihelkonna tantsu- ja laulupidu, mis peeti 20. augustil, oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäevale. Peo lavastaja ja kunstiline juht Riina Gilden, kes peab Kullamaa keskkooli huvijuhi ametit ja on ise suur rahvatantsu entusiast, oli ürituse väga hästi teostanud. Kullamaa keskkooli staadioni murule, kus laulu- ja tantsupidu toimus, „joonistasid“ tantsurühmad mitmeid huvitavaid mustreid ja kujundeid. Ligemale kaks tundi väldanud kontserdil esinesid külalised Lätist ning mituteist oma ja naaberkihelkondade tantsurühma. Laulis Kullamaa kihelkonna ühendkoor Ülle Tammearu dirigeerimisel ja mängis Pärnu-Jaagupi puhkpilliorkester Priit Aimla juhatusel.
Olgu mainitud, et Eestimaa üks säravamaid muusikuid, Rahvusooper Estonia trompetisolist saabus peole helikopteril, mis maandus peoplatsi murule vahetult enne kontserdi algust.
Rahvarõivaste mustrisäras, Kullamaa kihelkonna ühendkoori ning Pärnu-Jaagupi puhkpilliorkestri esituses tuli peo finaalis ettekandele Kullamaa juurtega muusiku, helilooja ja õpetaja Tiit Pauluse sõnadele ja muusikale seatud „Bleimanni polka“, pühendusega Kullamaa ja Eestimaa kuulsaimale sepale Karl Bleimannile, kelle sünnist möödub tänavu 195 aastat.
Igati kordaläinud pidu jääb meenutama ürituse soe ja südamlik õhkkond ning rõõm kontserdil kogetud muusikast, laulust ja tantsust. Uute laulmiste, tantsimiste ja mängimisteni!
Loit Lepalaan
sai käidud ja nähtud…karuse triibulisega:) tore pidu oli, suured tänud Kullamaa rahvale!
Oli tõesti fantastiline pidu.Kullamaa keskus pole vist ühel päeval nii palju roomast rahvast näiudki ( räägiti, et kaugelt üle tuhande inimese leidis tee Kullamaale). Hea onteada, et veel on Eestimaal paikasid, kus peetakse tantsu ja laulupidusid,mis tulevad otse rahva südamest. minule tegi eriti südame soojaks, et nii palju rahvast oli rahvariietes ja ka valla juhtkond ei põlanud ära Kullamaa ilusat rahvuslikku triiburiiet.