0

Kevadrändel peatuvad lagled on sunnitud toitu otsima Põhja-Eestist

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lagled (urmas lauri)
Valgepõsk-lagled. Foto>: Urmas Lauri

Hanede riikliku seire raames loendati Lääne-Eesti rannikualadel mai esimesel poolel ligi 110 000 valgepõsk-laglet, mis näitab, et toitumiseks sobivate rannaniitude vähenemise tõttu peatuvad paljud lagled pigem Põhja-Eestis.

“Eestist läbi rändava Barentsi mere laglede asurkonna suurus on sel perioodil mitmekordistunud, kuid üha enam linde peatub nüüd hoopis Põhja-Eesti rannikul ja sisemaal, sest Lääne-Eesti rannaniitude laglede mahutavus on langenud,“ ütles maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito pressiesindaja teatel. Ta lisas, et kuna paljud rannaniidud on degradeerunud, neid ei niideta ja seal pole ka karjakoormust, siis otsivad lagled toitumiseks sobivat madalmurust pinda mujalt.

“Suurimad kogumid, kuni 10 000 pealised parved olid tavapäraselt Matsalus ja Käina lahel. See tulemus on lähedane viimastel aastakümnetel keskmiselt loendatud laglede arvule, mis on jäänud vahemikku 60 000-160 000,” rääkis ta.

Leito sõnul on Lagled on üha enam saartelt mandrile ja just pigem Põhja-Eesti rannikupõldudele ümber paiknenud. “Samuti peatub kevadel osa linde ka väljaspool Eestit. Kokku rändab meilt kevadel ja sügisel läbi ligikaudu 400 000 valgepõsk-laglet, kes pesitsevad peamiselt Loode-Venemaal Põhja-Jäämere rannikul ja saartel, vähesel määral ka Soome lahe rannikusaartel ja suurjärvistutel.”

Lisaks valgepõsk-lagledele on seire all ka teised Eestist läbirändavad hane- ja lagleliigid, eeskätt rabahani ja suur-laukhani, kes siin enne Venemaale pesitsuspaikadele rändamist varurasva koguvad. Nende peatuspaigad asuvad Leito sõnul valdavalt Eesti mandriosas.

Sel kevadel oli peatuvate hanede arvukuse tipp aprilli lõpus, kui seitsmel püsiseirealal loendati korraga ligi 150 000 hane. Arvukaim oli suur-laukhani ligi 100 000 ja rabahani ligi 50 000 isendiga. Enim hanesid loendati Tartu ümbruses ja Vooremaal. Koos peatuvate hanede ja laglede arvukuse kasvuga on suurenenud ka nende poolt tekitatud kahju, suurima löögi alla on sattunud laiade põldudega piirkonnad.​​

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz