Foto: erakogu
Lastekodus kasvanud noormees tahaks elada noortekodu asemel oma emale kuuluvas Haapsalu korteris, aga kohus ei anna selleks luba.
Saarte Hääl kirjutas Haapsalust pärit Tanel Sildnikust, kelle ema viidi vaimuhaiguse pärast Sõmera hooldekodusse Saaremaal. Tanelist sai lastekodupoiss. Ema eestkostja, Haapsalu linnavalitsus, üüris nende kahetoalise korteri vanas paneelmajas ühele tollasele sotsiaalhooldajale. Noortekodus ja sõprade juures elav 21aastane Tanel tahaks nüüd ise elada ema korteris, aga selleks peab ta saama kohtult loa.
Mullu taotles Tanel kohtult, et ta saaks ema eestkostjaks ja võiks siis ka ema vara kasutada. Kohus leidis, et Tanel ei ole selleks valmis. Tanel kohtuotsusega ei leppinud. Ta kahtlustab kokkumängu, sest Haapsalu korter on väga odava hinnaga – vaid 31 eurot kuus – välja üüritud.
Ametnikud ei selgita odava üüri põhjust
Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare teab seda üle 10 aasta tagust lugu. „See on äärmuslik variant, et ema viiakse hooldekodusse ja lapsed lastekodusse,” ütles Rootare.
Haapsalu linnavalitsus sai ema eestkostjaks. Et eestkostja peab hoolitsema eestkostetava vara säilimise eest, üüris linn korteri välja ühele tollasele hooldustöötajale. Praegu ei ole see naine enam sotsiaaltööl. Kui ema viidi Saaremaale Sõmerale, said eeskostjaks saarlased. Praegu on eestkostja SA Lääne-Saare Hoolekanne Lääne-Saare vallas. Sõmera hooldekodu kuulub aga riigi ASile Hoolekandeteenused.
Haapsalu linnavalitsus määras korterile 31eurose ehk ligi 500kroonise üüri tingimusel, et üürnik teeb korteris remondi ja maksab üürivõla. Tol ajal oli see igati normaale tasu, leidis Rootare. Taneli meelest on ema korteri üür liiga väike. Ühe maakleri hinnangul peaks üür olema 60 eurot, aga Taneli meelest võiks see praegusi üürihindu arvestades olla isegi 100 euro ringis.
Ta käis mullu oma kunagises kodus. Kodu oli ilusti renoveeritud ja kogu maja on väljast korda tehtud.
Miks ei ole saarlased üüri 12 aasta jooksul tõstnud, ükski ametnik ei selgita. Ütlevad, et eestkoste on delikaatne teema, lepingute sisu ei ole avalik ja kohtuasjad on pooleli. Kaja Rootare selgitas, et eestkostja ei saa omavolitseda, ta peab igal aastal esitama kohtule aruande, kuidas on eestkostealuse varaga ümber käinud. Ta lisas, et ehk on stabiilne üürnik rohkem väärt kui see, kes maksab rohkem, aga jääb lõpuks võlgu.
„Igal aastal anname kohtule aru,” kinnitas ka Ave Tuisk Lääne-Saare Hoolekandest. „Kohtul on õigus küsida selgitusi, teha ettekirjutusi, et üürilepingut korrigeerida.” Üüriraha saab korteri omanik. Eestkostja on mitme tule vahel: ta peab vara säilitama ja üürilevõtjat kaitsma. Tuleb arvestada veel sellega, et Tanelil on noorem vend, alaealine, kel on õigus poolele korterile.
Haapsalu linn peab Tanelile igal juhul elukoha leidma
Rootare ütles, et kui Tanel tuleb Tallinnast Haapsallu elama, ei jää ta tänavale – linnavalitsuse kohus on leida talle sotsiaalkorter. Kui pole parajasti vaba sotsiaalkorterit, saab linn korteri üürida ja maksab siis ka üüri. Kommunaalkulu tuleb noormehel maksta. „Kui 20aastane lastekodulaps vajab elamispinda, siis selle me talle otsime,” kinnitas Rootare ja mõistis Tanelit: „Kõigil saab lastekodust kõrini, kes ei võitleks selle nimel.”
Keda uskuda ja usaldada?
Ave Tuisk ütles, kuigi Saarte Hääle artikli kommentaarides said ametnikud kõvasti tümitada, ei pea ta võimalikuks Taneli ja tema ema lugu selgitada. „Meil ei ole võimalik minna detailidesse. Detailideta on aga raske olukorda mõista,” ütles Tuisk. „Muidugi teeb kurvaks, et me ei saa vastulauset anda.”
Tuisu sõnul on neil väljaspool kohut vähe võimalusi seista oma hea nime eest. Ta soovitas inimestel mõelda, miks kohus ei andnud Tanelile eestkosteõigust. Praegune sotsiaalsüsteem eelistab, et juriidiliste isikute asemel oleksid eestkostjaiks füüsilised isikud, omaksed või lähedasid. Seda suunda arvestab ka kohus. Tuisu sõnul otsib ta igal aastal inimesi, kes oleksid nõus saama lähedase eestkostjaks, aga inimesed ei ole nõus.
Et sotsiaaltöötajad ei saa rääkida ja eestkostet puudutavad kohtuasjad on avalikkuse ees kinni, ei jäägi muud üle kui usaldada ametnikke ja kohut. Tuisk ütles, et kui kohus leiab, et üürilepingut on vaja muuta, siis seda ka muudetakse. „Mina usaldan kohut,” ütles Tuisk. „Ja avalikkus peab kohut samuti usaldama.”
Tanel: mulle pole võimalust antudki
Kui sotsiaaltöötajad said Taneli loo ilmumise järel kommentaariumis kõvasti sarjata, siis Tanel ütles Lääne Elule, et lugejad on tema muret mõistnud, talle on paljud nõu antud, soovitatud, kuhu pöörduda. „Pean tegutsema selle nimel, et saaksin korteri kätte,” ütles praegu Tallinkis praktikal olev Tanel. „Kaalun variante, kuhu pöörduda.”
Kuigi mullu kohus teda ema eestkostjaks ei määranud, on ta nüüd esitanud uue avalduse, et ikkagi saada endale korteri kasutusõigus. Mullu ütles kohus, et Tanel ei saa eestkostjana hakkama. „Aga nad pole mulle isegi võimalust andnud!” ütles Tanel. „Kui ise ei suuda, üürin korteri välja. Tahtjaid on.”
Tanel õpib praegu Tallinnas merekoolis, aga ütles, et pole kindel, kas lõpetab.
Sõmera Kodu
1976. aastast tegutsev erihoolekandeasutus, kus elavad psüühikahäirega inimesed, kes ei tule ise eluga toime. 340 kohta. Väljakujunenud meele- ja käitumishäiretega, psühhokroonikute, sügava ja raske vaimupuudega inimeste alaline ja ajutine hooldus ning rehabilitatsioon. Kavas sulgeda aastal 2023.
Ärikad kinnitavad samuti,et emotsioonide põhjal ei tehta midagi.Kodutunne aga ongi üksainus emotsioon iseenesest.
Noormehe ema haigestus trauma tagajärjel,alkoholiga pistmist ei olnud.
Ükskord kindlasti peab ta saama korteri tagasi, või siis kas või müügihinna,olenemata millestki kõrvalisest.
kohalik kobruleht kobrutab ikka seda” õige suunalist”ja ausat?? infot,eksju, onju!kui tõeselt, siis kahtlustan,et :”juristil”—õigus olla võib…emotsioonid ei kuulu tõesti kohtuasjasse. ja me, siinmölisejatest,ei tea ju, kui kohutav võis 10 a tagasi pere olukord olla. mingis mõttes olen kokku puutunud enam- vähem…see on ju k o h u t a v ,õudusruudus lastele, nad ei adu ju 10sena,.. et ema…olgu– mina ei tea…äkki oli ema veel padujoodik ka ? kumb hullustest hullem…?! võib esineda ka koos või 1 ennem ja 2 järel. või vastupidi. julm? aga nii on ja solvata ma kedagi ei taha, isegi kui tegin seda.
Haapsalus elavad klounid, kes loetust aru ei saa!
Lugege JURISTI kommentaari ja mõtelge väheke ikka ka …..
Seadused seadusteks.Endine sots.töötaja,kes sees elab,võiks nüüd ise korteri vabastada,ta pidi sellega arvestama,et kord on aeg käes.Juhul,kui ta ikka väärib(s) oma ametikohta.
Kunagi hangeldas psühhiaatergi vanainimeste korteritega,ja seaduse järgi oli tal (“õigus.”)
30 € kuus üüri,kuid korteri remont palju maksma läks?
Kunnil öigus. Mismöttes üüritakse korterit 30 euri eest kuus kui isegi vanade logude eest küsitakse 150-200euri kuus ?
Pärimise seaduse järgi saab otsene järglane automaatselt kogu vanema vara omanikuks vanema surma või vanema mitte teovõimelisena olles. Otsene järglane ehk poeg on korteri omanik ja asjal lõpp. Kõik muu on Haapsalus toimuv korruptsioon. Antud juhul on Tanel 21aastane ja juba 3a tagasi oleks pidanud asi lahenema tema kasuks. Mina olin 16aastane, kui Haapsalu linnas kõndides võtsime sõpradega mälestuseks plangu peal olevad reklaamid, mis olid knopkadega kinnitatud ja see sama plank on siiani Apslundi vastas. Reklaamiplakatid võtsime peale nende osalejate kontserte päev hiljem öösel. Järsku sõitsid meie vahele valge žiguli 05 ja umbes nagu haarang oleks toimunud. Mu kolm kaaslast… Loe rohkem »
AS Hoolekandeteenused on üldse üks väga huvitav asutus, mida juhib endine sotsministeeriumi kantsler Maarja Mändmaa. Tundub, et pigem on tegemist äriprojekte haldava asutusega.