Üle paari aasta sündis Läänemaa haiglas laps

Meistrite perre saabus järelkasv. Foto: Arvo Tarmula

Taeblast pärit Aija ja Toomas Meistri perre sündis eelmisel pühapäeval lisa. Sünni teeb eriliseks see, et laps võeti vastu  Läänemaa haiglas, kus ametlikku sünnitusosakonda pole juba 14 aastat.

Lapse ema sõnul polnud sündmuste selline kulg absoluutselt planeeritud.  „Ma ei osanud seda üldse oodata.  Istusin rahulikult kodus mõttega, et aega veel on. Mees oli sõbra juures. Korraga tundsin, et kuidagi imelik on olla, äkki tuleb laps isegi täna ära,” ütles ema Aija Meister.

„Mingi hetkel hakkasid valud kuidagi väga tihedalt käima. Helistasin ämmaemandale, et ta tuleks ja kontrolliks mind igaks juhuks. Igasugu hirmujutte on ju liikvel, libatuhudest ja liiga vara kohale minekust,” lisas Meister.

 „Ämmaemand oli vastutulelik ja tegi koduvisiidi. Vaatas mulle otsa ja ütles, et tead, tüdruk, siin läheb väga kiireks! Sa ei jõua Tallinnasse. Pärast seda tegi ta haiglasse kõne ja meid võetigi vastu,” ütles Meister.

Sünnitus kulges kiirelt ja ladusalt. „Elu sees poleks arvanud, et laps sünnib vähem kui kolme tunniga,” lisas vastne ema.

Sündinud pisitüdruku nimeks sai Reili. Vastsündinu kaalus 3100 g ja pikkuseks mõõdeti 51 cm. Reili on pere teine laps, väike Kaisa saab oktoobris 7aastaseks.

Lapsega käidi neljapäeval ka Tallinna lastehaiglas viimased vajalikke vaktsiine ja proove  tegemas. „Laps on terve ja väga tubli,” ütles Aija Meister.

Reili vanemad on Läänemaa haiglale väga tänulikud. „Ainult kiidusõnad haigla personalile, hästi soe vastuvõtt oli nende poolt.Oldi väga mõistlikud ja rahulikud. Kindlasti oli see nende jaoks ka paras šokk. Nad polnud ju ka selliseks asjaks valmis. Kriisiolukorras tuldi väga hästi toime,” ütles ema Aija Meister.

 „Kuigi ametlikku sünnitusosakonda pole, tuldi väga hästi toime. Oleme väga rahul!” lisasid vanemad kui ühest suust.

Erakorraline sünnitus tõi kaasa ka sekeldusi bürokraatiaga. Pärast Läänemaa haigla sünnitusosakonna sulgemist 14 aastat tagasi on Läänemaa naised käinud sünnitamas teistes Eesti sünnitushaiglates. Selle aja jooksul on Läänemaa haigla ravijuhi ja naistearsti Kai Tennisbergi sõnul küll ka siin lapsi sündinud, kuid seda juhtub harva — viimati võeti Haapsalu haiglas sünnitus vastu paar aastat tagasi.

Tennisbergi sõnul läks sünnitus hästi, esmaspäeval oli laps koos emaga Läänemaa haiglas, sest vastsündinutele tehakse haiglas ka esmased uuringud ja vaktsineerimised. „Kui kõik on hästi, pole mingit põhjust last ja ema teise haiglasse edasi saata,” lisas arst.

Ühelt poolt rõõmus sündmus tõi aga vanematele kaasa sekeldusi bürokraatiaga, sest Tennisbergi sõnul pole sünnitusosakonnata haiglatel õigust vastsündinutele isikukoodi väljastada. Isikukoodita ei saa aga haiglas teha vastsündinule ette nähtud uuringuid ja vaktsineerimisi.

Tennisberg ütles, et isikukoodi teema puudutab ka kodusünnitusi. Need on enamasti juba ette planeeritud ja kodussünnitajatel soovitatakse eelnevalt kokku leppida, millisesse haiglasse vanemad pärast sünnitust last näitama lähevad — sealt saadakse ka isikukood.

Läänemaal võivad vastsündinutele isikukoodi välja anda maavalitsuse perekonnatoimingute osakond ja omavalitsused, kellele riik on pannud ülesandeks perekonnatoimingute läbiviimise. Siin kehtib aga reegel, et erinevalt haiglast ei väljastata pelgalt isikukoodi nagu seda tehakse haiglates, vaid lapsele tuleb ära panna ka nimi.

„See on tegelikult üsna harv sündmus, mida päris igal aastal ette ei tule,” selgitas Lääne maavalitsuse perekonnatoimingute peaspetsialisti Sirje Proosväli. Tema sõnul oli antud juhul oli vanematel lapsele nimi valitud.

Keerulisemaks muutis olukorra vaid see, et viis aastat tagasi vastu võetud perekonnaseadus nõuab, et lapsele nime panemisel peab olema mõlema vanema nõusolek. Nii pidi isa võtma lapsukesega haiglas viibivalt emalt kirjaliku nõusoleku ja sellega käima sellega perekonnatoimingute osakonnas lapsele nime panemas. 

Proosväli selgitas, et abielus vanemate puhul piisab teise poole vabalt kirjutatud kirjast, kus ta kinnitab, et on nimepanekuga nõus. „Meil pole sellega pahandusi olnud, aga suurtest linnadest on küll juhtumeid, kus teine vanem pole pandud nimega rahul,” teadis Proosväli rääkida.

Vabaabielus vanemate puhul peavad aga mõlemad lapsele nime panemiseks isiklikult kohale tulema.