Võidukas Lihula köieveomeeskond. Erkki Lass
Esimene suvemängude päev oli Haapsalus tervelt kergejõustiku päralt, teine kuulus traditsioonilistele pallimängudele ja ka mõnele muule huvitavale mõõduvõtmisele. Sel aastal olid suvemängud Haapsalus ja Lihulas, osa sai spordipeost kaheksa Läänemaa omavalitsust. Kõrvale jäid Hanila ja Vormsi.
Kergejõustikus valitsesid kolm vaala
Kergejõustikupäev saigi alguse traditsiooniliselt pendelteatejooksuga. Osales seitse valda ja võitjaks krooniti Haapsalu: Kadri Kaljuvere, Maris Tsänkman, Laura Talve, Silvia Ladva, Maili Jaaska, Žan Vjazemski, Marko Ulla, Andres Proosväli, Raiko Tähhe ja Erik-Tõnis Sirak. Järgnesid Ridala ja Noarootsi. Kui aga kõigilt kergejõustikualadelt saadud punktid kokku löödi, olid kolm paremat Ridala, Haapsalu ja Nõva. Just need kergejõustikukantsid, kes aastaid Läänemaale selle ala tippe kasvatanud.
Spordipühapäev Lihulas
Teisel päeval kogunesid kõik osavõtjad – 250 sportlast – Lihulasse, et valdade suvemängudele tõeline nägu anda. Võistluste teadustaja Paavo Veermäe mikrofon oli kogu aeg töös. Kolmest pallimängust kahe, jalg- ja korvpalli üldvõidud läksid Lihula vallale. Naiste jalgpallis, kus osalejaid oli kuus võistkonda, võitis ülekaalukalt Lihula (Maarja Jalakas, Karin Mänd, Karis Üksvärav, Regle Kurnim, Geithi Rammul, Reelika Vaher, Marina Mager, Meeli Laos). Teine oli Martna ja kolmas Lääne-Nigula. Meeste jalgpalli võitis kuue võistkonna hulgas samuti Lihula (Randel Plaas, Madis Sibul, Mairo Kanter, Argo Mõtt, Reilo Mark, Janar Smõtskov, Otomar Kuusemaa, Kaarel Pikkmets). Esikolmikusse jõudsid ka Ridala ja Kullamaa. Seega sai jalgpalli võitjakarika Lihula. Jalgpallimänge vilistasid UEFA litsentsiga kohtunikud.
Tänavakorvpallis oli samuti Lihula teistest parem. Naiskondadest võitis Lihula (Katrin Lehtpuu, Elo Elissaar, Kristi Märk, Maris Kanter). Teiseks tuli Haapsalu, kolmas oli Ridala. Meestest võitis viimaste aastate Läänemaa korvpalli valitseja Nõva (Raiko, Argo, Reno Orumaa ja Ove-Kristjan Kallas). Järgnesid Lääne-Nigula ja Lihula.
Võrkpallis olid võitjakarika väärilised Ridala võrkpallurid. Naiskond tuligi võitjaks. Naiskonnas olid Ly Märss, Aive Aljaste, Marit Lempe, Eveli Maripuu, Kaidi Talts, Maret Valk, Ivika Raudsepp ja Kaire Kuura. Järgnesid Haapsalu ja Lääne-Nigula. Meeste võrkpallis tuli taas võitjaks Kullamaa: Madis, Keit ja Keiro Jõgisalu ning Maanus, Marten ja Edgar Jõevee. Võitjaile järgnesid Ridala ja Lääne-Nigula.
Maaspordi traditsioonilised alad
Mis maaspordivõistlus on ilma köieveota. Loomulikult annab just see iidne spordiala, mis on olnud ka olümpiamängude kavas, sellistele võistlustele õige sära. Lihulas tulid rammu katsuma viie valla tugevad mehed. Võitjad olid oma vastastest veidi kaalukamad, kuid ka taktikaliselt osavamad. Võitis Lihula (Janar Sõber, Aivar Timm, Arvi Alesmaa, Tanel Laos, Andres Kasela, Enar Pank). Medalile tõmbasid end ka Nõva ja Martna.
Saapaviskes võidutses Martna (Oliver Tammemägi, Teet Torim, Anu Rankla, Ursula Umda). Võitjaile järgnesid Kullamaa ja Lääne-Nigula. Kuulijännis, kus raudmuna tuleb viiel moel edasi visata, tuli võitjaks Ridala (Fred Vali ja Kristel Kivi). Järgnesid Kullamaa ja Lihula.
Orienteerumine mööda Lihulat oli huvitav ning ala sobis hästi suvemängude programmi. Võistkondlikult võitis seitsme võistkonna hulgast Lääne-Nigula Lihula ja Ridala ees. Individuaalselt olid vanuserühmiti paremad Kadri Raadla, Pille Kaisel, Raiko Söötmaa ja Tarvi Viik.
Omavalitsuste juhtkonnavõistluses saavutas esikoha Kullamaa (Aare Lauren ja Einar Pärnpuu). Esikolmikusse said ka Noarootsi ja Nõva.
Ülinapp võit
Üldtabelisse läks kergejõustikukoht ja kuus paremat tulemust teistelt aladelt. Võrdsete punktide korral luges parem seis kergejõustikus. Suvemängud võitis Ridala 68 punktiga. Lihula kogus teisena 67 punkti, seega ühe punkti esikohast vähem. Väike Nõva sai kolmandana 62 punkti. Juhtkolmikule järgnesid Kullamaa 59, Haapsalu 56, Lääne-Nigula 56, Martna 51 ja Noarootsi 46 punktiga.
Läänela tegevjuht Ülle Lass jäi spordifestivaliga rahule. „Korraldus sujus. Üldiselt jäi kõikidele positiivne mulje. „Suur tänu kõigile toetajaile ja kohtunikele ning osavõtjatele!”
Lass arvas, et tuleval aastal on suvemängud Hanilas või Vormsis.
Suur vald aga palju osavõtjaid üldse osales väga vähe suure valla kohta ja juba nutt lahti et nagu mega rahvas oleks osalenud.
Loomulikult võtame tööle ametnikud, kes hakkavad kord aastas suve ja talimängudeks sportlasi kokku ajama. Kas nii lolli juttu üldse rääkida saab?? Lasteaiatöötajatele maksta ei jaksa, aga spordiametnikud kohe tööle. Kas ilma ametnikuta ei saa ühtegi asja tehtud , kus need klubid ja sportlased on?
Tegelt on Lääne-Nigula vallas spordi eest vastutaja(d) olemas ja vald maksab neile ka pappi selle eest. Eraldi kedagi tööle ei ole vaja võtta, lihtsalt tuleb vastutavatelt seltsimeestelt (spordi)töö tegemist nõuda.
Kuhu Hanila siis jäi?
Lääne-Nigula vald on jah suur. Aga paratamatult teise päeva võitslustel ei saanud pooltes alades esindust välja panna, kuna samal ajal toimusid juba näiteks jalgpallis nii meestel kui naistel I ja III liiga jalgpalli mängud. Ja muidugi kui Haapsalus ja Ridalas on sportlasteks kõik spordikooli v muud tegelased, pole seal teistel lootustki´@Lääne-Nigula Kui ei ole ikka pendlisse jooksma kedagi panna, siis ei saa ju esindust välja panna v kuidas. Ja see et tervel vallal polnud ühteset särki. esiteks vaata kui suur on see vald. Ntx Vormisil jh hea panna ühtne vorm, kui neid on kokku vaid inimest!!!!!!!@#### No, see on ju… Loe rohkem »
Natukese pettunud selles jalgpalli asjaajamises. Reeglid olid kõigile ent lihula ja martna naiskonnad neist ei hoolinud. Tehti reegel et teatud vanusest tohib alles osa võtta, kuid ikka olid osadel nooremad, samuti esindas valda teise valla mängija. Miks neid reegleid siis vaja on üldse. Laske siis noortel juba mängida, kust mujalt see kogemus tulema peab, kui mitte oma valda esindades. 🙂 ise teen ise rikun eksole 🙂
Üldiselt rõõm näha, et sport siiani pop on 🙂 kuigi osalejaid tundus vähem kui varem.
et vale turaka mängijad peavad saama karistatud, on mõtlemisainet Lassile
Lääne-nigula vallal polnud ei pendli võistkonda ega valla poolt polnud isegi lippu avamisel, teisel päeval jalutas ” organisaator” Lihulas, teistel oli isegi T-särgid valla poolt mida sellel väiksel ühinenud vallal pole, vallavanemat ei huvita sellised asjad.
Kes seda Lääne-Nigula võistkonna asja ajas? Selle eest palka küll ei peaks saama.Kas vallavanem ka võistlustel käis,või võistles?
minu teada ei ole enam kusagil omavalitsustes palgal sporditöötajat. Väga vaesed on! Ja nii tekibki suuremates omavalitsustes olukord, kus keegi otseselt asjaga ei tegelegi. Väiksemates ov-s on asi natuke lihtsam. Kogukonna tunne on tugevam jms.
Valdade suvemängudel saadav võimalik koht on vaevalt argumendiks ühinemiskõnelustel???
Järgmisel aastal on Martna tänu sportlikele pagulastele esimene.
on see kummaline asi lihtsalt oma aja ära elanud?