Silt: Viivika orula
3
Galerii: Lääne-Nigula valla täiega tegijad pidasid Orul pidu
[gallery ids="439260,439261,439262,439263,439264,439265,439266,439267,439268,439269,439270,439271,439272,439273,439274,439275,439276,439277,439278,439279,439280,439281,439282,439283,439284,439285,439286,439287,439288,439289,439290,439291,439292,439293,439294,439295,439296,439297,439298,439299,439300,439301,439302,439303,439304,439305,439306,439307,439308,439309,439310,439311,439312,439313,439314,439315,439316,439317,439318,439319"]
Laupäeval pidas Oru kultuurisaali üle Lääne-Nigula valla kokku tulnud seltskonnad Täiega Tegijate Õhtut.
“Natukene on see meie tänane õhtu siin selleks, et mõelda korra nende ilusate aegade peale, kus Haapsalu kultuurikeskuses toimusid Vähegi Viitsijate Päevad,” ütles õhtujuht, maskis tegelane, kes end Ricardoks nimetas.
Nüüd vähegi viitsijad enam Haapsalus kokku ei saa, neid seal enam ei ole. “Aga ärgu olgu, sest me teeme ise!” kuulutas Ricardo. “Ja teeme veel paremini ja teeme veel ilusamini!”
Õhtujuhi sõnul tek
Oru kandi külad kaunistavad oma kuuski
[gallery ids="439345,439341,439342,439343,439344"]
Oru kultuurisaali ette kerkib detsembris väike kuusemets, iga kuusk ühe küla kohta, kaunistused teeb ja paigaldab külarahvas.
Mullu lähtuti kuuski kaunistades külanimede päritolust ja külade ajaloost. Tänavu kutsus kultuurisaali eestvedaja Viivika Orula külakuuski kaunistama raamatuaasta sümboolikaga.
“Nüüd on mul pikad päevad olnud, nad [kuuseehtijad - toim] on mulle õhtuti vahele jäänud,” naeris Orula. “Osad kuused saavad aja jooksul ka täiendust, mõni külaelanik vaatab, et nende kuusk on lahja, et viib ise ka midagi kaunistuseks juurde. Selles suhtes on nii äge asi!”
Kuusemets kerkis esimeseks advendiks, esimesena ehtis oma kuuse Salajõe, teisena sai kaunistatud Soolu küla puu, kolmandana Mõisaküla ja siis Vedra küla, reede õhtul käis Uugla. Laupäeval ehiti lausa kaks kuusk
Oru kandi probleem: kuhu panna üles aasta küla silt
[caption id="attachment_439340" align="aligncenter" width="1920"] Läänemaa aasta küla on tänavu Oru külad. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Oru kandi külad kuulutati konkursi “Läänemaa aasta küla 2024” võitjaks. Nüüd ollakse seal aga tõsise probleemi ees - kuhu panna aasta küla silt üles.
Eve Tamm-Hinno Linnamäe arenguseltsist tegi lahenduse leidmiseks vastava
Oru kuusepuud ootavad taas ehtimist
[caption id="attachment_437975" align="alignnone" width="1920"] Ka eelmisel aastal said kuused uhked kaunistused. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Oru kultuuriselts laseb omakandi 15 külal novembri viimasel nädalal taas kuusepuid ehtida.
Oru kultuurisaali juht Viivika Orula ütles, et loodab, et selleks ajaks on vihmasabin asendunud lumega. „Siis on pilt ilusam,” ütles ta.
Küla kuusepuu kaunistamiseks on Orula vihjeks andnud, et järgmisel aastal täitub Eesti raamatul 500, kuid otseselt sellest teemas
Oru tiibklaver jõuab jõuluks koju
[caption id="attachment_417188" align="alignnone" width="2000"] Oru tiibklaver. Foto: Viivika Orula[/caption]
Legendaarse klaverimeistri Ernst Hiisi tehtud ja restaureerimisele saadetud tiibklaver jõuab Oru kultuurisaali tagasi detsembris, esimese kontserdi annab sellel jaanuaris pianist Kärt Ruubel.
Oru kultuurisaali perenaise Viivika Orula sõnul kõlab kontserdil Eduard Tubina muusika, tähistamaks helilooja 120. sünniaastapäeva. Nädala pärast sõidab sama koosseis muusikuid Saksamaale, et salvestada plaadile Oru kult
Suursaadikut tervitas Orul kuus iiri hundikoera
[caption id="attachment_436902" align="alignnone" width="1920"] Iiri suursaadik James Sherry Orul. Urmas Lauri[/caption]
Reedel iiri nädala puhul Lääne-Nigula valda külastanud Iirimaa suursaadik Eestis James Sherry sai üllatuse osaliseks, kui teda tervitas Oru osavallavalitsuse ees kuus iiri hundikoera koos peremeestega.
Iiri hundikoerad organiseeris suursaadikut tervitama Oru kooli huvijuht Sigrid Kalle-Vainola, kes on just seda tõugu kasvatanud kümmekond aastat.
„Üllatus läks asja ette, sest suursaadiku sõnul pole ta korraga nii palju iiri hundikoeri kusagil mujal peale Iirimaa kohanud,” ütles Kalle-Vainola. „Ükskõik kus maailmas võiks ta neid oodata, aga et korraga on kuus koera väikeses Lääne-Nigula vallas Orul!”
Suursaadik tutvus esmalt kohale tulnud koertega ja siis ka nende
Läänlased peavad rahvamajade ja iiri nädalat
[caption id="attachment_436508" align="aligncenter" width="1920"] Rahvamajade nädalal juhib kolledži tudengite näituse juures
huvilistega kohtumist Karin Luiga (vasakul). Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti rahvamajade ühing on kuulutanud järgmise nädala üle-eestiliseks rahvamajade nädalaks. Teist korda toimuvast ettevõtmisest võtavad osa Haapsalu kultuurikeskus ja Vormsi rahvamaja. „Proovime sel nädalal esile tuua kultuuri kogu tema mitmekesisuses – on teatrit, kino, muusikat ja rahvakunsti,” ütles Haapsalu kultuurikeskuse juht Gülnar Murumägi. Kultuurikeskuse ringijuhendajad Ulrika Grauberg ja Eneken Viitmaa ootavad järgmisel nädalal huvilisi avatud kooriproovi, Ulrika ja Grete Grauberg ning Helve Kruusement avatud tantsutreeningutele.
huvilistega kohtumist Karin Luiga (vasakul). Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti rahvamajade ühing on kuulutanud järgmise nädala üle-eestiliseks rahvamajade nädalaks. Teist korda toimuvast ettevõtmisest võtavad osa Haapsalu kultuurikeskus ja Vormsi rahvamaja. „Proovime sel nädalal esile tuua kultuuri kogu tema mitmekesisuses – on teatrit, kino, muusikat ja rahvakunsti,” ütles Haapsalu kultuurikeskuse juht Gülnar Murumägi. Kultuurikeskuse ringijuhendajad Ulrika Grauberg ja Eneken Viitmaa ootavad järgmisel nädalal huvilisi avatud kooriproovi, Ulrika ja Grete Grauberg ning Helve Kruusement avatud tantsutreeningutele.
Rahvakultuuri keskus tunnustas Viivika Orulat
[caption id="attachment_436226" align="aligncenter" width="1920"] Viivika Orulale andis tunnustuse üle Läänemaa rahvakultuurispetsialist Marju Viitmaa. Foto: Liina Laurikainen[/caption]
Eesti rahvakultuuri keskus tähistas 4. oktoobril oma 30. aastapäeva. Sel puhul tunnustati kaheksat rahvakultuuri valdkonda hõlmavat tipptegijat üle Eesti. Läänemaalt sai tunnustuse osaliseks Oru kultuurisaali juht Viivika Orula.
Galerii: Kollaažid viivad põgenema sunnitud ukrainlased paralleelreaalsusse
[gallery ids="435342,435343,435344,435345,435346,435347,435348,435349,435350,435351,435352,435353,435354,435355,435356,435357,435358,435359"]
Kuu aja jooksul saab Oru osavallamaja Arhiivis välja pandud Viktoria Berezina kollaažidel uudistada tükikest Ukrainast.
Teisipäeval avati Linnamäel Oru raamatukogu ja kultuurisaali Arhiivis Hersonist pärit Ukraina kunstniku Viktoria Berezina kollaažide näitus „Mina olen looduses. Loodus on minus”.
Berezina rääkis näituse avamisel, et oli jaanuaris 2022 Hersoni loomeettevõtjatega Tartu loomemajanduskeskuse kutsel Tartus, kus sai tuttavaks Raul Oreškiniga. Tekkis koostööplaan kunstnike vahetuseks Tartu ja Hersoni vahel. „Pöördusime koju tagasi, aga siis üsna kohe algas sõda,” meenutas Berezina. „Siis hakkasingi iga päev kirjutama e-kirju, sest tundsin, et see aitab mind elus püsida, see mõjus mulle omamoodi psühhoteraapiana.”
Banduura saatel lauldud „Kauges külas” avas Oru kultuuriaasta
[gallery ids="435314,435315,435316,435317,435318,435319,435321,435322,435324,435325"]
Oru kultuuriaasta mängis teisipäeva õhtul avatuks banduuramängija Inna Lisnjak koos kaasmaalastega Ukrainast.
Võimsa akordina kõlas ukrainlannade koos pealtvaatajatega eesti keeles lauldud Curly Stringsi hittlugu „Kaugel külas”. „Kauges külas” sobib Oru kandiga imehästi, sest laulu sõnad on kirjutanud Kristiina Ehin, kelle juured on Soolu ja Jalukse piiril endises Änniste külas.
Et Oru kultuuriaasta avati just nimelt ukrainlaste toel, sobis ka sellega, et 24. september on Eesti rahvusvähemuste päev ehk Eesti rahvuste päev.