Silt: Vedra
3
Läänemaale pudenes 71 000 eurot katuserahana
[caption id="attachment_338080" align="aligncenter" width="2000"]
Vedra küla 500. aastapäeva tähistamine 156aastase Eringe veski juures. Foto: Mari-Heleen Kurikka[/caption]
Läänemaa saab Reformierakonnalt, EKRElt, Keskerakonnalt ja Sotsiaaldemokraatlikult erakonnalt katuseraha 71 000 neurot, mis jaguneb tosina objekti vahel.
Ainsa erakonnana andis 5000 eurot katuseraha Lääreranna vallale Isamaa.
Täna pärastlõunal avaldas riigikogu rahanduskomisjon tabelid, millest nähtub, milliseid organisatsioone erakonnad katuserahadest toetavad.
Regionaalsed investeeringud ehk rahvakeeli katuserahad on see osa riigieelarvest, mida riigikogu liikmed saavad jagada endale meelepärastele organisatsioonidele.
Tänavu said riigikogulased võimaluse jagada oma heaksnägemise järgi laiali kolm miljonit eurot. Iga riigikogu liige sai otsustada 30 000 euro üle.
Vedra küla 500. aastapäeva tähistamine 156aastase Eringe veski juures. Foto: Mari-Heleen Kurikka[/caption]
Läänemaa saab Reformierakonnalt, EKRElt, Keskerakonnalt ja Sotsiaaldemokraatlikult erakonnalt katuseraha 71 000 neurot, mis jaguneb tosina objekti vahel.
Ainsa erakonnana andis 5000 eurot katuseraha Lääreranna vallale Isamaa.
Täna pärastlõunal avaldas riigikogu rahanduskomisjon tabelid, millest nähtub, milliseid organisatsioone erakonnad katuserahadest toetavad.
Regionaalsed investeeringud ehk rahvakeeli katuserahad on see osa riigieelarvest, mida riigikogu liikmed saavad jagada endale meelepärastele organisatsioonidele.
Tänavu said riigikogulased võimaluse jagada oma heaksnägemise järgi laiali kolm miljonit eurot. Iga riigikogu liige sai otsustada 30 000 euro üle. 
Vedra küla saab suure elamuarenduse
[caption id="attachment_266191" align="aligncenter" width="1280"]
Vedra küla Kooli talu perenaine Galina Savenkova ootab uusi naabreid, sest siis saavad lapsed mängukaaslasi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Väike, umbes 50 elanikuga Vedra küla Lääne-Nigula vallas võib kolmandiku võrra kasvada, kui Tiit Krintalil õnnestub ellu viia Koolimetsa elamuarendus.
Krintal soovib üheksa hektari suuruse kinnistu jagada kaheksaks elamukrundiks. Detailplaneering on avalikustatud ning piirinaabrid selle plaani vastu ei olnud.
„See on huvitavalt liigendatud krunt, sinna tuleksid põnevad elamud,” ütles Lääne-Nigula valla loodenukas Elbiku külas elav Tiit Krintal Lääne Elule.
Rohkem polnud ta oma arendusplaanist veel nõus rääkima.
Koolimetsa detailplaneeringu avalikustamine läks valutult, ühtegi muudatusettepanekut ei tehtud, nentis Lääne-Nigula vallavalitsuse maanõunik Sirje Selart.
Selart peab maaomanik Krintali ettevõtmist väga positiivseks. Üheksa hektari suurune maa-ala jaotatakse kaheksaks elamukrundiks, lisaks on ka kõigile kasutatav üldmaa.
„Tõenäoliselt saab asjast asja,” lausus Selart. „Praegu ajavad asja Tiit Krintal ja tema poeg Sander. Külarahvale pole see vastukarva.”
Vedra küla Kooli talu perenaine Galina Savenkova ootab uusi naabreid, sest siis saavad lapsed mängukaaslasi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Väike, umbes 50 elanikuga Vedra küla Lääne-Nigula vallas võib kolmandiku võrra kasvada, kui Tiit Krintalil õnnestub ellu viia Koolimetsa elamuarendus.
Krintal soovib üheksa hektari suuruse kinnistu jagada kaheksaks elamukrundiks. Detailplaneering on avalikustatud ning piirinaabrid selle plaani vastu ei olnud.
„See on huvitavalt liigendatud krunt, sinna tuleksid põnevad elamud,” ütles Lääne-Nigula valla loodenukas Elbiku külas elav Tiit Krintal Lääne Elule.
Rohkem polnud ta oma arendusplaanist veel nõus rääkima.
Koolimetsa detailplaneeringu avalikustamine läks valutult, ühtegi muudatusettepanekut ei tehtud, nentis Lääne-Nigula vallavalitsuse maanõunik Sirje Selart.
Selart peab maaomanik Krintali ettevõtmist väga positiivseks. Üheksa hektari suurune maa-ala jaotatakse kaheksaks elamukrundiks, lisaks on ka kõigile kasutatav üldmaa.
„Tõenäoliselt saab asjast asja,” lausus Selart. „Praegu ajavad asja Tiit Krintal ja tema poeg Sander. Külarahvale pole see vastukarva.” 