Silt: Varje Paaliste

[caption id="attachment_376566" align="alignnone" width="1152"] Maal elamise päev Võnnu külamaja juures. Foto Kaire Reiljan[/caption] Sel laupäeval toimuval maal elamise päeval tutvustavad kogukonnad ja ettevõtjad, kuidas on võimalik väljaspool linna elada ja ka ettevõtlusega tegeleda. „Suvel on kõigil ilus maale minna, aga kes päris maaelu tahab näha, tulgu sügisel. Sügis annab realistlikuma pildi,” võrdles Lääne-Nigula valla kultuuri- ja spordinõunik Varje Paaliste suvist avatud talude ja sügisest maal elamise päeva.

[caption id="attachment_432885" align="aligncenter" width="1280"] Hardi Rehkalt. Foto: Urmas Lauri[/caption] Teisipäeval tähistati iseseisvuse taastamise aastapäeva tänuhetkega Lääne-Nigula vabadussamba juures. Mälestushetke Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba juures juhatas sisse valla kultuuri- ja spordinõunik Varje Paaliste, kõnelesid vallavanem Janno Randmaa ja Risti malevkonna pealik Hardi Rehkalt. Ühispalvuse pidasid kirikuõpetajad Risto Hüdsi ja Leevi Reinaru. Paaliste esitas sissejuhatuseks ühe 33aastase noore arhitekti mõtte, mida ta oli hommikul raadiost kuulnud. “Et mis tähtsus sel päeval [20. augustil -toim] on? See noor inimene ütles nii toredasti, et tema jaoks on kõige tähtsam päev veebruarikuine tähtpäev – Eesti Vabariigi aastapäev, aga taasiseseisvumispäev või iseseisvuse taastamise päev, see on tema jaoks helge, rõõmus, pidulik ja selline ilus päev. Ta ei taju ajaloo raskust ja ränkust selja taga. Ja võib-olla see tõe poolest nii ongi,” lausus Paaliste. Vallavanem Janno Randmaa soovitas mõelda, et mis asi see taasiseseisvumine on.

[gallery ids="432860,432861,432862,432863,432864,432865,432866,432867,432868,432869,432870,432871,432872,432873,432874,432875,432876,432877,432878,432879,432880,432881,432882,432883,432884,432885,432886,432887,432888,432889,432890,432891,432892,432893,432894,432895,432896,432897,432898,432899,432900,432901,432902,432903,432904,432905,432906,432907,432908,432909,432910"] Täna ennelõunal peeti iseseisvuse taastamise aastapäeva tänuhetk Lääne-Nigula vabadussamba juures. Lääne-Nigula pastoraadis pakume pidupäevakooki ja kohvi.

[caption id="attachment_430313" align="alignnone" width="696"] Suvepidu tõi Oru kultuurisaali eakaid paksult täis. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption] Kuna neljapäevaks lubas Läänemaale vihma, kolis Linnamäe pargis toimuma pidanud väärikate suvepäev Oru kultuurisaali, kuhu tuli peolisi rohkem kui saalis ruumi.

[caption id="attachment_417545" align="alignnone" width="1308"] Lääne-Nigula raamatukogu hakkab juhtima senine Palivere raamatukoguhoidja Diana Otsa. Foto erakogu[/caption] Selle aasta algusest loodud Lääne-Nigula ühendraamatukogu juhib tosin aastat Paliveres raamatukoguhoidjana töötanud Diana Ots. „Tema hakkab ühendasutust juhtima ja jätkab ka Paliveres raamatukogutööd,” ütles Lääne-Nigula valla kultuurijuht Varje Paaliste.

[caption id="attachment_412520" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula kultuurinõunik Varje Paaliste sõnul soovib raamatukogusid juhtida kolm inimest. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Lääne-Nigula ühendraamatukogu kohale laekus kolm avaldust. „Olen ettepaneku teinud, et kõik kolm kutsutaks vestlusele,“ ütles Lääne-Nigula valla kultuurijuht Varje Paaliste.

[caption id="attachment_413589" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli vilistlased Rageri ja Rammo Keelus kruvisid omatehtud pingile külge ka sildi. Foto: Andra Kirna[/caption] Oru kool pidas laupäeval oma 120. sünnipäeva ja sel puhul olid vilistlastele avatud nii uus kui ka vana koolimaja. Kooli ees haljasalal sai vilistlaste Rageri ja Rammo Keeluse tehtud pink pühendustahvli kirjaga „Oru kool – kogukonna süda juba 120 aastat”. See on nüüd koolimaja ees kolmas nimeline pink – üks noormeeste valmistatud pink on pühendatud kirjanik Ly Seppel-Ehinile ja üks Oru kogukonnale.

[caption id="attachment_412520" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula kultuurinõunik Varje Paaliste leiab, et raamatukogude ühendamisest pole pääsu. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kultuuriministeerium valmistab ette uut rahvaraamatukoguseadust, mis sunnib juba ette kohalikke omavalitsusi raamatukogusid ühendama. Uus seadus puudutab kõiki kohalikke omavalitsusi. Oma raamatukogudega peavad midagi ette võtma 15 linna ja 64 valda, kus tegutseb üle 500 rahvaraamatukogu ja 15 maakondlikku keskraamatukogu. Kui seadus jõustub, siis maakondlikud keskraamatukogud enam külaraamatukogudega ei tegele ja need peavad ise hakkama saama – koolitused, nõustamine, komplekteerimine, kõik jääb iga väikese raamatukogu enda korraldada.