Silt: väikese kunstniku konkurss
Väikesed kunstnikud joonistasid tulevikku
[caption id="attachment_354614" align="alignnone" width="1773"]
Haapsalu algkooli 1. lkassi õpilane Isabella Sanchez Rehkalt oma pildiga (parema õla all), mis sai „Väikese kunstniku” konkursil eriauhinna. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa koolide kõige pisematele õpilastele mõeldud „Väikese kunstniku” konkursi jaoks panid lapsed paberile koolielu saja aasta pärast.
„Õpetaja ütles meile, et joonistame kooli saja aasta pärast,” ütles Haapsalu algkooli 1. klassi õpilane Isabella Sanchez Rehkalt Lääne Elule. Seitsmeaastasele Isabellale meeldib väga joonistada. Tema töö tulevikukoolist sai „Väikese kunstniku” konkursil eripreemia, ja see on tal elu esimene konkursivõit.
Esimese hooga mõtles tüdruk, et kool saja aasta pärast peab küll üks väga vana maja olema. „Lopergune ja must,” ütles Isabella. Õpetaja selgituse peale, et lapsed ei joonista mitte saja-aastast kooli, vaid tulevikukujutlust, pani tüdruk paberile robotid, kes meeldivad talle peaaegu sama palju kui joonistamine. Miks robotid tulevikus õpetajate töö üle on võtnud, seda tüdruk seletada ei oska. Kes neid tulevikuasju teab. Saada tahab ta arstiks või õpetajaks, sest esialgu on need veel luust ja lihast. Lapsed tulevikukoolis on ikka lapsed, selles osas ei muutu sajandiga midagi. Ja kooli katusel on kass.
Haapsalu algkooli 1. lkassi õpilane Isabella Sanchez Rehkalt oma pildiga (parema õla all), mis sai „Väikese kunstniku” konkursil eriauhinna. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa koolide kõige pisematele õpilastele mõeldud „Väikese kunstniku” konkursi jaoks panid lapsed paberile koolielu saja aasta pärast.
„Õpetaja ütles meile, et joonistame kooli saja aasta pärast,” ütles Haapsalu algkooli 1. klassi õpilane Isabella Sanchez Rehkalt Lääne Elule. Seitsmeaastasele Isabellale meeldib väga joonistada. Tema töö tulevikukoolist sai „Väikese kunstniku” konkursil eripreemia, ja see on tal elu esimene konkursivõit.
Esimese hooga mõtles tüdruk, et kool saja aasta pärast peab küll üks väga vana maja olema. „Lopergune ja must,” ütles Isabella. Õpetaja selgituse peale, et lapsed ei joonista mitte saja-aastast kooli, vaid tulevikukujutlust, pani tüdruk paberile robotid, kes meeldivad talle peaaegu sama palju kui joonistamine. Miks robotid tulevikus õpetajate töö üle on võtnud, seda tüdruk seletada ei oska. Kes neid tulevikuasju teab. Saada tahab ta arstiks või õpetajaks, sest esialgu on need veel luust ja lihast. Lapsed tulevikukoolis on ikka lapsed, selles osas ei muutu sajandiga midagi. Ja kooli katusel on kass.