Silt: vabadussõja mälestussammas

[caption id="attachment_119230" align="alignnone" width="801"] Läänlaste Vabadussõja mälestussamba avamine Haapsalus.[/caption] „Ehkki kaitsenud kodu ma oma verega, marmortahvlilt mu nime kord loed…,” laulsid mehed Vabadussõjas. Pärast sõja lõppu hakati kõikjal Eestis püstitama sõjas langenuile mälestusmärke. Esimene Läänemaa mälestussammas kerkis Haapsallu; see oli terves Eestis 26. püstitatud sammas. Maal võttis raha kogumine ja samba püstitamine kauem aega. Lihula mälestussammas püstitati Haapsalu omast kümmekond aastat hiljem. Vanadest ajalehtedest mälestusmärkide avamise kirjeldusi lugedes jääb eelkõige silma, et see oli suursündmus, kuhu tuldi kohale igast kihelkonna nurgast. Kohalike suurt huvi võis mõista: sõda oli veel värskelt meeles ning palju oli neid, kes sõjas hukkunuid tundsid ja mäletasid. Läänlaste mälestussammas Haapsalus – 9. november 1924 Vabadussõjas langenud Läänemaa sõjameestele mälestussamba rajamise algatas Haapsalu Kaunistamise Selts 1922. aastal. Järgmise aasta 20. jaanuaril moodustati maakondlik mälestussamba ehitamise komisjon. Samba kav

[caption id="attachment_459483" align="alignnone" width="1900"] Kullamaa Vabadussõja mälestusmärgi avamine: Foto ERM[/caption] Kullamaa keskel asuvasse Tobiase parki ilmus suvel puust kotka kuju, mis sealt küll ära viidi. Sada aastat tagasi otsustati aga parki rajada mälestussammas Vabadussõjas langenutele. 5. septembril 1925 asutati Kullamaa kihelkonna organisatsioonide liit, kelle idee ja teostusena püstitati Vabadussõjas langenute ausammas. Samba asukohaks valitud küla keskel asuv kiriku ja omaaegse Sauli poe (praegune Kullamaa kauplus) vaheline haljasala oli igati väärikas ja sobiv paik ning 5. juunil 1926 algasid

[gallery ids="451492,451520,451521,451522,451494,451496,451497,451498,451499,451500,451502,451504,451505,451506,451507,451508,451509,451510,451511,451512,451513,451514,451515,451516,451517,451518,451519"]   Läänemaal alustasid võidupüha tähisamist esimesena Lääne-Nigula  ja Vor