Silt: Urmas Tingas
Urmas Tingase kollektsioon täidab mitu tuba
[caption id="attachment_459036" align="alignnone" width="1920"]
Urmas Tingas ütles, et kollektsioon keskendub Eestis kasutatud lampraadiotele, sest kõike huvipakkuvat tehnikavallas koguda ei jõua. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Paliveres elav Urmas Tingas on pannud 23 aastaga kokku ühe kõige muljetavaldavama kollektsiooni Eestis kasutusel olnud lampraadiotest. Tema kollektsioonis on umbes 700 erinevat mudelit.
Tingase kollektsioon on nii suur, et täidab kaks spetsiaalselt eksponeerimiseks mõeldud ruumi. Isegi sinna ei mahu kõik raadiod ära ja Tingas hoiab neid mujalgi. Kodus pole tal raadioaparaatidele piisavalt ruumi juba aastaid, aga oma kogu õnneks on Tingas Paliveres tegutseva elektroonikaettevõtte Tradex juht ja üks omanikke ning saab hoida aparaate ettevõtte territooriumil asuvas hoones.
Tin
Urmas Tingas ütles, et kollektsioon keskendub Eestis kasutatud lampraadiotele, sest kõike huvipakkuvat tehnikavallas koguda ei jõua. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Paliveres elav Urmas Tingas on pannud 23 aastaga kokku ühe kõige muljetavaldavama kollektsiooni Eestis kasutusel olnud lampraadiotest. Tema kollektsioonis on umbes 700 erinevat mudelit.
Tingase kollektsioon on nii suur, et täidab kaks spetsiaalselt eksponeerimiseks mõeldud ruumi. Isegi sinna ei mahu kõik raadiod ära ja Tingas hoiab neid mujalgi. Kodus pole tal raadioaparaatidele piisavalt ruumi juba aastaid, aga oma kogu õnneks on Tingas Paliveres tegutseva elektroonikaettevõtte Tradex juht ja üks omanikke ning saab hoida aparaate ettevõtte territooriumil asuvas hoones.
Tin
5
Esimene Eesti kooliarvuti valmis Paliveres
[gallery ids="413486,413485,413487"]
Nõukogude aja lõpuks sai Palivere ehitusmaterjali tehas endale ka arvutitööstuse maine – tehase elektroonikatsehhis valmis umbes 60 Eesti esimest kooliarvutit Tartu.
Palivere EMT abitootmise osakonna automaatikaseadmete tsehh tegutses 1970. aastate lõpust ja seal valmistati allhanke korras Lääne Kaluri elektroonikaosakonnale ferriitrõngastel mälusid, nn magnetvaipu, ja monteeriti trükkplaate.
1988−92 valmis Palivere EMT abitootmise osakonna automaatikaseadmete tsehhis personaalarvuti Tartu väikepartii, mida võibki lugeda siit järk-järgult välja kasvanud elektroonikaseadmete tootmise alguseks. Toonane tsehhi juhataja Leo Enok on ka praegu samades ruumides jätkava aktsiaseltsi Tradex nõukogu liige. Tradexi praegune suuromanik ja juhatuse liige Urmas Tingas oli tollal elektroonikatsehhi meister.
Kohalik firma toodab nahkhiiredetektoreid
[caption id="attachment_412894" align="alignnone" width="1920"] Tradexi juhi ja suuromaniku Urmas Tingase sõnul on elektroonilised parkimiskellad firma enda väljatöötatud toode. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Paliveres tegutsevas firmas Tradex tehakse nii parkimiskelli kui ka nahkhiiredetektoreid. Samas majas valmisid ka Eesti esimesed kooliarvutid.
Üle 32 aasta Paliveres tegutsenud Tradex AS tuksub ühtlases rütmis. Kui 1991. aastal töötas tollase Palivere ehitusmaterjalitehase automaatikaseadmete tsehhis poolsada inimest, siis praegu on seal töötajaid umbes sama palju. Tundmatuseni on selle aja jooksul aga muutunud tehnoloogia niing ka ettevõtte majandustulemused on hoopis teisest mastist.
Tradexi juhi ja suuromaniku Urmas Tingase sõnul on elektroonilised parkimiskellad firma enda väljatöötatud toode. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Paliveres tegutsevas firmas Tradex tehakse nii parkimiskelli kui ka nahkhiiredetektoreid. Samas majas valmisid ka Eesti esimesed kooliarvutid.
Üle 32 aasta Paliveres tegutsenud Tradex AS tuksub ühtlases rütmis. Kui 1991. aastal töötas tollase Palivere ehitusmaterjalitehase automaatikaseadmete tsehhis poolsada inimest, siis praegu on seal töötajaid umbes sama palju. Tundmatuseni on selle aja jooksul aga muutunud tehnoloogia niing ka ettevõtte majandustulemused on hoopis teisest mastist. 