Silt: Ülo Kalm

[caption id="attachment_412883" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul on Gustaf Adolfi akadeemia liikmeks valimine ühtaegu au ja kohustus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Rootsi kuninglik Gustaf Adolfi akadeemia valis Rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalmu panuse eest eestirootsi kultuuri säilimisse oma kirjavahetajaliikmeks. Just rootsi rahvakultuuri uurimiseks ja tutvustamiseks loodud akadeemia kirjutas paar päeva tagasi Kalmu valimisest teada andes, et tema panus eestirootslaste kultuuri säilimiseks on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne.

[caption id="attachment_408317" align="aligncenter" width="2000"] Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslased on tikkinud algsele vaibale viiemeetrise järje, mis jutustab eestirootslaste saatusest pärast II maailmasõda mõlemal pool Läänemerd. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Rannarootsi muuseum pani näitusemaja Sadama tänava poolsele seinale välja kaks viimati paralleelselt Eestis ja Rootsis valminud rannavaiba osa.

[caption id="attachment_398550" align="alignnone" width="1333"] Liisa Koemets-Bastida mängis rannarootsi muuseumis talharpa’t. Foto: Andra Kirna[/caption] Muuseumiöö tõi laupäeval Läänemaa muuseumidesse ligi 2000 külastust. Inimesi, kes laupäevaõhtul muuseumist muuseumi või kirikusse liikus, oli ilmselt vähem kui külastuskordi, sest paljud käisid ühe õhtu jooksul mitmes kohas. Kuigi muuseumiöö algas kell 18, ootasid külalised Rannarootsi muuseumi väravas juba enne seda. Muuseumipedagoog Lydia Kalda käest küsiti, kas peab värava taga ootama. Siiski ei pidanud. Külalisi jätkus rannarootsi muuseumis sulgemiseni kl 23, külastajad said muuseumis ringi vaadata, kohal olid ka väsimatud varjevõrkude punujad, kel oli üles tõmmatud 82. valmiv võrk. Liisa Koemets-Bastida andis viis pooletunnist hiiu kandle ehk talharpa-kontserti. „Vahel natuke pikemaltki, kui rahvast palju oli,“ ütles Kalda. Seekord esines Koemets üksi, peatsel suve alguse peol, 3. juunil astuvad aga üles ka tema õpilased.

[gallery ids="398064,398066,398068,398070,398072,398074,398076,398078,398080,398082,398084,398086,398088,398090,398092,398094,398096,398098,398100,398102"] Malle-Liisa Raigla fotod Kolmapäeva õhtul avati Haapsalus postkontori ja A&T elektripoe vahel toidukapp, kuhu soovijad saavad panna kodus üle jääva toidu, ning need, kellel on vaja, saavad kapist toitu võtta. Toidukapi eesmärk on vähendada toidu raiskamist ja selle ära viskamist. „Toitu tuleb süüa, toitu ei tohi raisata,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

[gallery ids="397217,397219,397221,397223,397225,397227,397229,397232,397234,397236,397238,397240,397242,397244,397246,397248,397250,397252,397254,397256,397258,397260,397262,397264"] Fotod Kaire Reiljan Noarootsi kooli lastel oli reedel ebatavaline koolipäev, sest koolimajast sõideti tundi pidama hoopis mõne kilomeetri kaugusele kunagise köstrikooli asemele Kudanis. Jahe ilm ja kõle põhjakaaretuul küll väljas tunnipidamist ei soosinud. Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm kirjeldas, et sada aastat tagasi, kui Köstritalus tõepoolest kooli peeti, oli ümbrus veel lagedam ja tuulisem.

[gallery ids="388771,388773,388775,388777,388781,388783,388789,388791,388793,388795,388797,388799,388801,388803,388805,388807,388811,388813,388815,388819,388821,388823,388825,388829,388833,388835,388837,388839,388847,388849,388855,388857"] Fotod Kaire Reiljan Juba teist aastat ei soosinud ilm rannarootsi muuseumi traditsioonilist talvist perepäeva – jääle plaanitud tegevused tuli ära jätta ja inimesed otsisid vileda tuule eest varju pigem toast. Sellegipoolest süütasid rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles laupäeva keskpäeval mereäärse lõkke, märkides sellega perepäeva alguse.

[caption id="attachment_384398" align="alignnone" width="2000"] Viiekümnes varjev'rk. Kaire Reiljan[/caption] Kolmapäeva keskpäeval tõmbas Harkivist põgenenud Darina Karban Haapsalus viimasele valgele riideribale sõlme peale ja viiekümnes varjevõrk oligi valmis.

[caption id="attachment_381194" align="alignnone" width="2000"] Ülo Kalm. Foto: Urmas Lauri[/caption] Äsja lõppenud Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimistel kogus taas konkurentsitult enim hääli Rannarootsi muuseumi direktor ja eestirootslaste kultuurinõukogu esimees Ülo Kalm. Kalmu poolt hääletas 44 valijat, mida on poole rohkem kui hääletustulemustes teiseks jäänud Elna Silmbergil. Silmberg, kes on ka praegu kultuurinõukogu liige, sai 26 häält.

Rootsis elavad eestirootsi käsitöönaised tikkisid oma poole rannavaibast. Paremalt teine Maria Gilb. Foto erakogu Baltlaste suurest põgenemisest Rootsi 1943.–1944. aastal avati eelmisel nädalal Stockholmi mereajaloomuuseumis (Sjöhistoriska museet) näitus, mida saab seal näha järgmise aasta lõpuni.

[gallery ids="374486,374487,374488,374489,374490,374491,374492,374493,374494,374495,374496,374497,374498,374499,374500,374501,374502,374503"] Fotod: Urmas Lauri Eile tõmbasid Noarootsi kooli lapsed oranžid päästevestid selga ja paadid viisid nad Österby sadamast Haapsallu tundi. „Kool on lahedam kui lasteaed,” kinnitas seitsmeaastane Lars Narrusson, üks kolmest Noarootsi kooli 1. klassi õpilasest. Õpingukaaslasi on tal siiski rohkem – klassijuhataja Lily Pella käe all õpivad 1. ja 2. klass koos, kokku üheksa last. Koos sõideti kolmapäeval paatidega ka Haapsallu rannarootsi muuseumisse. Seal õpib Lars tundma rannarootsi ajalugu. „On ju Noarootsi põline rannarootslaste elupaik,” ütles Noarootsi kooli direktor Signe Matteus. Kolmapäeval sai Lars teada, mis on hiiu kannel. Edaspidi saab ta ka rootsi keele suhu, sest sedagi hakkavad Noarootsi lapsed õppima. Pooletunnine paadisõit andis niigi lahedale koolielule plusspunkte kõvasti juurde, kuigi tuul oli vali ja tüdrukud mudisid paadis rahustuseks stressipalle. Lars meresõitu ei peljanud. Tema tahab saada surfariks.