Silt: Ülo Kalm

[gallery ids="388771,388773,388775,388777,388781,388783,388789,388791,388793,388795,388797,388799,388801,388803,388805,388807,388811,388813,388815,388819,388821,388823,388825,388829,388833,388835,388837,388839,388847,388849,388855,388857"] Fotod Kaire Reiljan Juba teist aastat ei soosinud ilm rannarootsi muuseumi traditsioonilist talvist perepäeva – jääle plaanitud tegevused tuli ära jätta ja inimesed otsisid vileda tuule eest varju pigem toast. Sellegipoolest süütasid rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles laupäeva keskpäeval mereäärse lõkke, märkides sellega perepäeva alguse.

[caption id="attachment_384398" align="alignnone" width="2000"] Viiekümnes varjev'rk. Kaire Reiljan[/caption] Kolmapäeva keskpäeval tõmbas Harkivist põgenenud Darina Karban Haapsalus viimasele valgele riideribale sõlme peale ja viiekümnes varjevõrk oligi valmis.

[caption id="attachment_381194" align="alignnone" width="2000"] Ülo Kalm. Foto: Urmas Lauri[/caption] Äsja lõppenud Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimistel kogus taas konkurentsitult enim hääli Rannarootsi muuseumi direktor ja eestirootslaste kultuurinõukogu esimees Ülo Kalm. Kalmu poolt hääletas 44 valijat, mida on poole rohkem kui hääletustulemustes teiseks jäänud Elna Silmbergil. Silmberg, kes on ka praegu kultuurinõukogu liige, sai 26 häält.

Rootsis elavad eestirootsi käsitöönaised tikkisid oma poole rannavaibast. Paremalt teine Maria Gilb. Foto erakogu Baltlaste suurest põgenemisest Rootsi 1943.–1944. aastal avati eelmisel nädalal Stockholmi mereajaloomuuseumis (Sjöhistoriska museet) näitus, mida saab seal näha järgmise aasta lõpuni.

[gallery ids="374486,374487,374488,374489,374490,374491,374492,374493,374494,374495,374496,374497,374498,374499,374500,374501,374502,374503"] Fotod: Urmas Lauri Eile tõmbasid Noarootsi kooli lapsed oranžid päästevestid selga ja paadid viisid nad Österby sadamast Haapsallu tundi. „Kool on lahedam kui lasteaed,” kinnitas seitsmeaastane Lars Narrusson, üks kolmest Noarootsi kooli 1. klassi õpilasest. Õpingukaaslasi on tal siiski rohkem – klassijuhataja Lily Pella käe all õpivad 1. ja 2. klass koos, kokku üheksa last. Koos sõideti kolmapäeval paatidega ka Haapsallu rannarootsi muuseumisse. Seal õpib Lars tundma rannarootsi ajalugu. „On ju Noarootsi põline rannarootslaste elupaik,” ütles Noarootsi kooli direktor Signe Matteus. Kolmapäeval sai Lars teada, mis on hiiu kannel. Edaspidi saab ta ka rootsi keele suhu, sest sedagi hakkavad Noarootsi lapsed õppima. Pooletunnine paadisõit andis niigi lahedale koolielule plusspunkte kõvasti juurde, kuigi tuul oli vali ja tüdrukud mudisid paadis rahustuseks stressipalle. Lars meresõitu ei peljanud. Tema tahab saada surfariks.

[caption id="attachment_369675" align="alignnone" width="2000"] Miku talu hoovis kõlas elav muusika. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Pärast 32aastast vaheaega peeti Noarootsis sel nädalavahetusel taas kodukandipäevi, kus tähtsal kohal oli rannarootsi kommete tutvustamine ja rannarootslaste elu meenutamine. „Oleme astunud sammu edasi, säilitamaks rannarootsi kultuuri,” ütles Pürksi kultuurimaja juhataja Ülle Schönberg kodukandipäevade lõpetamisel. Rannarootsi kultuuri edendamise eest andis Riguldi-Noarootsi külaühing üle Mats Ekmani preemiad. Riguldist pärit Ekman kajastas oma kohalikus murdes kirjutatud luuletustes just rannarootslaste igapäevaelu.

[caption id="attachment_350071" align="alignnone" width="2000"] Ligi saja-aastased Pakri nukud valmistas Maria Enggrön. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Rannarootsi muuseum tõi hoidlatest välja eestirootslaste rahvarõivaid kandvad nukud ja pani need muuseumi teisele korrusele väikesele näitusele. „Meil on kogudes eri rannarootsi piirkondade rahvariietes nukke – mis me neid ikka peidus hoiame, toome nad välja,” ütles rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalm näituse sünni kohta. Ta lisas, et jõuluaega võiks selline väljapanek hästi sobida, kuid ei välistanud, et nukunäitus jääb avatuks kauemaks.

[caption id="attachment_345039" align="aligncenter" width="2000"] Sirje Johannes (vasakul) ja Ene Smõšlova rullisid rannavaiba kokku, et see Stockholmi viia. Fotyo: Malle-Liisa Raigla[/caption] Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed rullisid neljapäeval vast valminud rannavaiba jätkujupi kokku, et toimetada see täna Stockholmis Eesti majas avatavale näitusele. Stockholmi Eesti majas saavad kokku rannavaiba kaks poolt – üks tikitud Eestis, teine Rootsis. Eestis tikitud pool räägib eestirootslaste saatusest siin pärast teist maailmasõda, Rootsis tikitud pool aga läände pääsenud eestirootslaste elust. Eestirootslaste varasemast ajaloost jutustavale 20 meetri pikkusele 2002. aastal valminud rannavaibale hakkasid rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslastest prouad viie meetri pikkust järge tikkima kaks aastata tagasi.