Silt: Ülo Kalm

[gallery ids="433662,433663,433664,433665,433666,433667,433668,433669,433670,433671,433672,433673,433674,433675,433676,433677,433678,433679,433680,433681,433682,433683,433684,433685,433686,433687,433688,433689,433690,433691,433692,433693"]   Laupäeval muutus Nõva koolimaja ja selle ümbrus eestirootslaste keskuseks, sest seal peeti rannarootsi kultuuripäeva. Päev, mille täitsid, väike laat, ettekanded ja esinemised, lõppes koolimaja juures rannarootslaste traditsiooniliste roogade maitsmisega ning jätkus õhtul veel Nõva sadamas filmivaatamise ja muinastule süütamisega.

[caption id="attachment_429597" align="alignnone" width="1920"] Taastatud Rooslepa kabel kuulub Lääne-Nigula vallale, teenistusi peab seal Noarootsi kogudus. Foto: Urmaas Lauri[/caption] EELK Noarootsi koguduse õpetaja Kristo Hüdsi ajab jälgi, et leida Lääne-Nigula vallale kuuluva Rooslepa kabeli kasutamisega seotud lepingud. Lääne-Nigula vallavalitsusele 3. juulil esitatud teabenõudes vahendab Hüdsi nii EELK Lääne praostkonna praosti Kaido Saaki kui ka EELK Saare-Lääne piiskopkonna piiskopi Anti Toplaani huvi saada teada, „millistel tingimustel on sõlmitud lepingud antud pühakoja kasutamisel”. Koguduse arhiivist pole Hüdsil õnnestunud leida ühtegi koostöö-, kasutus- või rendilepingut. Hüdsi ütles Lääne Elule, et otsis kabeli dokumente juba paar aastat tagasi. „Et mismoodi see Rooslepa kabeli kui vallale kuuluva pühakoja kasutus on olnud,” meenutas ta. Toona ta selgust ei saanud. Pigem olnud vastus, et kõik asjad ju toimivad ning isikute tasandil on kõik hästi.

[caption id="attachment_310977" align="alignnone" width="1152"] Suurpõgenemise mälestusmärk Puises. Foto: arhiiv[/caption] Tänavu möödub 80 aastat ajast, mil kümned tuhanded inimesed teise maailmasõja ajal Vene vägede sissetungi eest läände põgenesid. Suurpõgenemise aastapäeva meenutamiseks on tulemas mitmeid mälestusüritusi, otsa teeb reedel lahti seminar Haapsalus rannarootsi muuseumis. Seminari korraldaja on eestirootslaste kultuuriomavalitsus koos MTÜ Tammepuu Eesti klubiga, mille eesmärk on hoida ja väärtustada üleilmset pagulaskogukonda ja aidata neil hoida sidet kodumaaga. Reedese seminari põhirõhk küll rannarootslaste saatusel, kuid esile tõstetakse ka naispagulaste mälestusi. Kell 11 algava seminari esimeses osas on kolm ettekannet ja enne kohvipausi kõlab kaks põgenemislugu. Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna kõneleb päeva sissejuhatuseks 1930. aastatel Haapsalus Läänemaa ühisgümnaasiumiga sama katuse all tegutsenud Rootsi eragümnaasiumist. „Kavatsen rääkida selles võtmes, kuidas gümnaasium mõjutas rannarootsi kultuuri,” ütles Lõuna. Ta lisas, et eragümnaasiumi moraalne tähtsus rootsi kogukonnale oli väga suur. „See ei olnud ju lihtsalt eragümnaasium, vaid nad võitlesid välja ka eksamiõiguse. Tavalist eragümnaasiumi diplomit ülikool ei tunnustanud,” rääkis Lõuna.

[gallery ids="429011,429012,429013,429014,429015,429016,429017,429018"]   Ruhnu naistel pidi olema hullu moodi kannatust, et sukavarrastega roositud kampsuneid ja tiheda koega imeilusaid kindaid-sukki kududa. Just selline mõte käib esimesena peast läbi Rannarootsi muuseumi teisel korrusel kolmapäeval avatud Ruhnu käsitöö näitust „Ruhnu roosid” vaadates. „See on kõige kangem Ruhnu kudumite näitus, mis üldse olemas on,” ütles näituse avamisel ka Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. „Ruhnu roosid” pole otse etnograafianäitus, sest seal ei näe kogudes hoiul olevat käsitööd. Või tegelikult näeb küll, sest kõik näitusele jõudnud kindad-sokid-kampsunid on 49 kudujate koopiaklubi liiget kudunud muuseumiesemete koopiatena. Paar väikest vitriinitäit on näitusel ka Rannarootsi muuseumi kogust pärit originaalesemeid. „Meie oma on üks väike osa vürtsiks juurde,” ütles Kalm. Juba esimene pilk näitusele ütleb, et ruhnlased armastasid valget ja sinist. „Värvi armastasid ruhnlased ainult meeste pulmakinnastel ja naiste pidusukkadel,” kinnitas ka käsitööraamatute väljaandmisele spetsialiseerunud Saara kirjastuse käsitööraamatute toimetaja Anu Pink. Tema kümne aasta pikkuse töö tulemusena ilmus tänavu Ruhnu kudumitest raamat „Ruhnu roosid”. Naiste valdavalt valgete ja siniste mustritriipudega pool- ja sõrmkinnaste taustal mõjuvad meeste musta või tumesinist värvi ja kollase-punase-oranživärvilise mustriga pulmakindad kontrastina. „Huvitav on see, et rõivastes on neil ka muud värvid olemas, näiteks vestitriipudes,” ütles Pink.

[caption id="attachment_419729" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi perepäev. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeva keskpäeval kutsub Haapsalus asuv rannarootsi muuseum taas kõiki perepäevale. „Muuseumi kai juures on jääd küll, nii et saame oma kelgutamised ära teha,” ütles rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.

[gallery ids="414919,414920,414921,414922,414923,414924,414925,414926,414927,414928,414929,414930,414931,414932,414933,414934,414935,414936,414937,414938,414939,414940,414941,414942,414943,414944,414945,414946"]   Sadakond Noarootsi ja Nõva last valmistasid sel nädalal Haapsalus rannarootsi muuseumis piparkookidest koolimaju, mida juba ammu ei ole enam olemas. „Hakkame võtma!“ kamandas rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm teisipäeval Noarootsi kooli 6. klassi poisse. „Küljeseinad, otsaseinad, katus!“ Piparkoogilõhn võttis vastu juba muuseumi uksel. Tuba oli lapsi täis ja piparkoogiseinte ning -katuste kaunistamine käis täie hooga. Kui võõp tahkunud, tõid poisid Kalmu nimetatud osad kuumava elektripliidi äärde. Kalm kastis seinad üksteise järel pannil sulatatud tumepruuni suhkru sisse, piparkoogimaja võttis ilmet ja Kalm hakkas korstnat kokku kleepima.

[caption id="attachment_412883" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul on Gustaf Adolfi akadeemia liikmeks valimine ühtaegu au ja kohustus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Rootsi kuninglik Gustaf Adolfi akadeemia valis Rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalmu panuse eest eestirootsi kultuuri säilimisse oma kirjavahetajaliikmeks. Just rootsi rahvakultuuri uurimiseks ja tutvustamiseks loodud akadeemia kirjutas paar päeva tagasi Kalmu valimisest teada andes, et tema panus eestirootslaste kultuuri säilimiseks on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne.

[caption id="attachment_408317" align="aligncenter" width="2000"] Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslased on tikkinud algsele vaibale viiemeetrise järje, mis jutustab eestirootslaste saatusest pärast II maailmasõda mõlemal pool Läänemerd. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Rannarootsi muuseum pani näitusemaja Sadama tänava poolsele seinale välja kaks viimati paralleelselt Eestis ja Rootsis valminud rannavaiba osa.

[caption id="attachment_398550" align="alignnone" width="1333"] Liisa Koemets-Bastida mängis rannarootsi muuseumis talharpa’t. Foto: Andra Kirna[/caption] Muuseumiöö tõi laupäeval Läänemaa muuseumidesse ligi 2000 külastust. Inimesi, kes laupäevaõhtul muuseumist muuseumi või kirikusse liikus, oli ilmselt vähem kui külastuskordi, sest paljud käisid ühe õhtu jooksul mitmes kohas. Kuigi muuseumiöö algas kell 18, ootasid külalised Rannarootsi muuseumi väravas juba enne seda. Muuseumipedagoog Lydia Kalda käest küsiti, kas peab värava taga ootama. Siiski ei pidanud. Külalisi jätkus rannarootsi muuseumis sulgemiseni kl 23, külastajad said muuseumis ringi vaadata, kohal olid ka väsimatud varjevõrkude punujad, kel oli üles tõmmatud 82. valmiv võrk. Liisa Koemets-Bastida andis viis pooletunnist hiiu kandle ehk talharpa-kontserti. „Vahel natuke pikemaltki, kui rahvast palju oli,“ ütles Kalda. Seekord esines Koemets üksi, peatsel suve alguse peol, 3. juunil astuvad aga üles ka tema õpilased.