Silt: Teele Pärn
Teele Pärn: inimene on alati erakordsem kui üks lugu
[gallery ids="428578,428572,428581,428571,428573,428575,428576,428577,428579,428580"]
Noor näitleja Teele Pärn kehastab Haapsalu külje all Uuemõisa lossis mängitavas lavastuses „Üks helevalge tuvi“ Elin Toonat: vaheldumisi last ning eakat, keskealist ja noorukest naist.
Üle kolme tunni kestva tüki ajal ei saa Pärn peaaegu kordagi lavalt ära. Roll on keeruline nii emotsionaalselt kui ka kehaliselt. 25. juuni keskpäeval kohtume sealsamas Uuemõisa lossi ees. Uimastavalt lõhnavad roosipõõsad ei lase arvata, et samal õhtul põgeneb ta seitsmeaastase lapsena sõja jalust teadmata kuhu, jõudmata eales kohale. Saal on pilgeni täis.
Eesti draamateatri näitleja Teele Pärn, teeme ühe asja kohe selgeks. Te olete Haapsaluga seotud, aga ei ole ka.
Minu juured on mõnevõrra Haapsalus. Viimastel aastatel olen olnud Haapsaluga rohkem seotud, nii et kodustan seda kohta, kuivõrd olen justkui millegi juurde tagasi pöördunud.
1
Uuemõisas käivad uue suvelavastuse proovid
[caption id="attachment_427384" align="alignnone" width="1920"]
Vanaema Ella Enno (Kaie Mihkelson) loeb väikesele Elinile (Teele Pärn) ette Ernst Enno luuletust, et laps vähem kardaks. Foto Andra Kirna[/caption]
Haapsalu külje all Uuemõisa lossis esietendub 19. juunil lavastus Ernst Enno lapselapse, kirjanik Elin Toona mälestuste ja loomingu ainetel.
Täpselt kaks nädalat enne esietendust lõhnavad Uuemõisa lossi ees uimastavalt roosipõõsad. Lossi idatiiva ukse ees seisab väike must laud, neli tooli ümber, laual üksildane kohvitass. Varasuvine idüll.
Miski ei anna põhjust arvata, et mõnekümne sammu kaugusel põgeneb seitsmeaastane tüdruk sõja jalust, põgeneb koos ema ja vanaemaga, teadmata kuhu. Tal on hirm. Koos ema ja vanaemaga kössitab laps surnuaial, sest pommitatakse kohti, kus on inimesi. Kalmistut ehk mitte. Seal on surnud.
Vanaema Ella Enno (Kaie Mihkelson) loeb väikesele Elinile (Teele Pärn) ette Ernst Enno luuletust, et laps vähem kardaks. Foto Andra Kirna[/caption]
Haapsalu külje all Uuemõisa lossis esietendub 19. juunil lavastus Ernst Enno lapselapse, kirjanik Elin Toona mälestuste ja loomingu ainetel.
Täpselt kaks nädalat enne esietendust lõhnavad Uuemõisa lossi ees uimastavalt roosipõõsad. Lossi idatiiva ukse ees seisab väike must laud, neli tooli ümber, laual üksildane kohvitass. Varasuvine idüll.
Miski ei anna põhjust arvata, et mõnekümne sammu kaugusel põgeneb seitsmeaastane tüdruk sõja jalust, põgeneb koos ema ja vanaemaga, teadmata kuhu. Tal on hirm. Koos ema ja vanaemaga kössitab laps surnuaial, sest pommitatakse kohti, kus on inimesi. Kalmistut ehk mitte. Seal on surnud.