Silt: Tapamaja galerii

[gallery ids="407605,407607,407609,407613,407615,407617,407619,407621"]   Fotograaf Toomas Kalve pani Lihula Tapamaja galeriisse välja ligi 15 aasta eest valminud tööd, mis on üles võetud puitplaatkaameratega. „Väike valik, aga siia nad sobivad,” ütles kunstnik laupäeval näituse avamisel. Kalve sõnul on tööd prinditud lõuendile ja valminud on need lühikese perioodi jooksul. „Umbes aastail 2007–2008, välja on nad prinditud võibolla hiljem,” lisas ta. Nagu Kalvele iseloomulik, on selgi näitusel eksponeeritud tööd üles võetud 24×30 cm suuruse negatiiviga vanade puitplaatkaameratega.

[gallery ids="372482,372440,372441,372442,372443,372444,372445,372446,372447,372448,372449,372450,372451,372452,372453,372454,372455,372456,372457,372458,372459,372460,372461,372462,372463,372464,372465,372466,372467,372468,372469,372470,372471,372472,372473,372474,372475,372476,372477,372478,372479,372480,372481"] Fotod: Urmas Lauri Lihulas end kaasaegse kunsti saladustesse pühendanud kooliõpetajad avasid näituse, mis ulatub galeriiseinte vahelt kaugele välja. Peenardesse salaja istutatud päevalillevõrsed, sada pakki lae alla peidetud suhkrut, bussijuhtidele jagatud hernekommid ja akvaariumisse uppunud kooliõpetaja pole kaugeltki kõik, mis Lihulas isevärki nimega Tapamaja galeriis ootab. Valmis tuleb olla peaaegu kõigeks. Tapamaja ees maasse löödud veripunase varrega hang tuletab meelde tuttava antud soovituse tulla avatud meelega. Silt hanguvarre küljes ütleb, et kunst; plakat seinal, et kaasaegne kunst. Millest lihtinimene ju aru ei saa. Galeriiuks on lahti. Hangust ettevaatlikult mööda loovinud ja uksest sisse astunud, langeb tulija otsemaid lõksu – plastmasskoibade klõbinal vastu klaasseinu põrgates ujub akvaariumis konn. Kell plingib sekundeid. Konn ujub. Ringi ja ringi. Koivad klõbisevad. Aeg kulub. Pealkiri „Jätka vaatamist!” naelutab paigale. „Ei uskunudki, et nii äge näitus tuleb,” ütleb Lihula kunstikooli õpetaja Kea Pelapson. Näitus lõpetab kaasaegse kunsti kursuse Lihulas, kuhu sõitis üle terve Eesti kokku 12 kunstiõpetajat. Pooleks aastaks unustasid nad, et on koolmeistrid, ning kehastusid õpilasteks, siis kunstnikeks. „Ebaõiglane, et alati tuleb sõita Tallinnasse või Tartusse õppima,” ütleb Pelapson. „Miks ei võiks sõita hoopis Lihulasse?!” Video:

Lihula kohvikutepäev juulikuu viimasel laupäeval äratab linnakese igal aastal ellu. Nii ka tänavu - Lihula peatänaval voorib keskpäeval rahvast edasi-tagasi ja isegi kohvikutepäevast teadmatu saab kohe aru, et midagi on teoksil. Siin-seal märkab suvekübaratega prouasid, kes otse loomulikult kuuluvad iga õige kohviku juurde. Lihula raamatukogu ette on keskpäevaks kogunenud tõeline rahvasumm. Lauad on täis ja leti ees on järjekord. Lillelise Lihula kohvikut peab raamatukogu kooos Lihula lilltikandi seltsiga. Seekord on tulnud naistele appi ka vennad Urbid, Ants ja Jüri, kes küpsetavad pannkooke ja pakuvad neid lilltikandi seltsi naiste keedetud moosiga.