Silt: svea talving
Looming käes ja mantel üle õla…
[gallery ids="396341,396343,396345,396347,396349,396351,396353"]
Fotod: Andra Kirna
Kui parafraseerida üht tuntud laulukest, kus kitarre asemel on priiuse rüütlil käes hoopis kirjandus- ja kultuuriajakiri, siis see oleks loomulikult Looming.
Nii on üles kasvanud mitmed eestlaste põlvkonnad, muidugi nende, kes raamatut ülimaks vaimsuse edasiandjaks peavad.
Neljapäeval Haapsalu raamatukogu lugemissaali jõudes tundsin kohe mingit erilist fluidumit, milles kohalolijad viibivad. Algul oli see nagu mingi virvendus, aga koosviibimise lõpuks on värin juba üsna suur. Askeldatakse, pildistatakse ja muidugi ei puudu ka Juhan Hepner oma telekaameraga. Huvilisi on kohal paarikümne ligi ja nagu hiljem selgub, astuvad nad kõik ka üles. Natuke kahju, et publikut ehk kuulajaid nagu polegi, aga pigem ongi tegu Haapsalus vaimsust otsiva ja väärtustava rakukesega, kes on ise ilutegijad.
Haapsallased loevad täna Loomingut ette
[caption id="attachment_395899" align="alignnone" width="1355"]
Lugemismaraton algab täna õhtul kl 17.30 ja sellega avab raamatukogu juubelinäituse Loomingutest, mis on pärit haapsallase Svea Talvingu kogust. Foto: Silver Raidla[/caption]
Haapsallased loevad täna õhtul raamatukogu teise korruse saalis ette katkendeid kirjandusajakirjas Looming ilmunust, et tähistada väljaande sajandat sünnipäeva.
Noorim ettelugeja on Haapsalu algkooli 4. klassi poiss Artur Loos. „Mõeldes Loomingu lugejate uuele generatsioonile,“ ütles Janne Tenson, Läänemaa keskraamatukogu peaspetsialist lugejakoolituse alal.
Poiss on ettelugemiseks välja valinud katkendi Loomingu kunagise peatoimetaja Kalle Kure kirjutisest „Vastasseisud“, mis ilmus Loomingu aprillinumbris. Ülejäänute puhul jääb üllatuseks, mida nad ette kannavad. Katkendeid Loomingutest läbi aegade esitavad Lääne Elu peatoimetaja Kaire Reiljan, Läänemaa muuseumi juht Anton Pärn, muusikaõpetaja Sirje Kaasik, tõlkija ja luuletaja Adam Cullen jt.
Lugemismaraton algab täna õhtul kl 17.30 ja sellega avab raamatukogu juubelinäituse Loomingutest, mis on pärit haapsallase Svea Talvingu kogust. Foto: Silver Raidla[/caption]
Haapsallased loevad täna õhtul raamatukogu teise korruse saalis ette katkendeid kirjandusajakirjas Looming ilmunust, et tähistada väljaande sajandat sünnipäeva.
Noorim ettelugeja on Haapsalu algkooli 4. klassi poiss Artur Loos. „Mõeldes Loomingu lugejate uuele generatsioonile,“ ütles Janne Tenson, Läänemaa keskraamatukogu peaspetsialist lugejakoolituse alal.
Poiss on ettelugemiseks välja valinud katkendi Loomingu kunagise peatoimetaja Kalle Kure kirjutisest „Vastasseisud“, mis ilmus Loomingu aprillinumbris. Ülejäänute puhul jääb üllatuseks, mida nad ette kannavad. Katkendeid Loomingutest läbi aegade esitavad Lääne Elu peatoimetaja Kaire Reiljan, Läänemaa muuseumi juht Anton Pärn, muusikaõpetaja Sirje Kaasik, tõlkija ja luuletaja Adam Cullen jt. 
Sada aastat haiglaelu sai raamatuks
[caption id="attachment_360092" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa haigla peaarst Edvard Garder ja õendusjuht Marju Lepmets peavad vast ilmunud raamatut Eestis ainulaadseks. Foto: Silver Raidla[/caption]
Äsja ilmunud raamat „Läänemaa haigla lood. 100 aastat Läänemaa haiglat” toob ehedalt välja, et Haapsalu haigemaja on aastakümnete jooksul olnud enamat kui vaid raviasutus.
Kuigi ühelt poolt on tegemist ajalooraamatuga, pole see kuivade faktidega teos. Raamatu autor Svea Talving on kaante vahele koondanud ja ajateljele paigutanud poolesaja haiglatöötaja mälestused, mis räägivad töö kõrval ka sellest, kuidas seltsielu elati ja probleemidele lahendusi leiti.
Läänemaa haigla peaarst Edvard Garder ja õendusjuht Marju Lepmets peavad vast ilmunud raamatut Eestis ainulaadseks. Foto: Silver Raidla[/caption]
Äsja ilmunud raamat „Läänemaa haigla lood. 100 aastat Läänemaa haiglat” toob ehedalt välja, et Haapsalu haigemaja on aastakümnete jooksul olnud enamat kui vaid raviasutus.
Kuigi ühelt poolt on tegemist ajalooraamatuga, pole see kuivade faktidega teos. Raamatu autor Svea Talving on kaante vahele koondanud ja ajateljele paigutanud poolesaja haiglatöötaja mälestused, mis räägivad töö kõrval ka sellest, kuidas seltsielu elati ja probleemidele lahendusi leiti.