Silt: suveteater
Teatrisuvi toob Läänemaale kuraditosin lavastust
[caption id="attachment_428139" align="alignnone" width="1920"] Näitleja Teele Pärn Elin Toona rollis lavastuses „Üks helevalge tuvi”. Foto: Gabriela Urm[/caption]
Läänemaal on sel suvel võimalik näha tervelt 13 lavastust, teemadena domineerivad ajalugu ja inimsuhted.
Mängukohad on suveteatrile omaselt eriilmelised – Saueaugu teatritalust Uuemõisa mõisani, Noarootsi teatrigaraažist Haapsalu raudteejaamani. Lapsed saavad sammud seada Iloni Imedemaa hoovi, suve lõpust ei puudu traditsiooniline Valge Daami lavastus linnusehoovis ning uue mängukohana tutvustab Haapsalu teatristuudio publikule raekoda.
Näib, et Haapsalu raudteejaamast on saanud populaarne mängupaik. Kui juulis saab seal näha eelmisest suvest tuttavat lavastust „Viimane vaba suvi”, siis augustis mängitakse Helen Rekkori lavastatud tükki „Kuuvalgel”, millel on ka vanusepiirang: 16+.
Rekkor kirjutab enda Facebooki kontol, et lavastuse idee sai alguse eelmise aasta Kõu festivalil sündinud loomingulisest sõprusest Ka
Saueaugu suvelavastus: kahe maailma vahel
[caption id="attachment_453631" align="alignnone" width="1920"]
Lavakunstitudeng Robi Varul toob Saueaugul lavale „Puusselööja ja pilviskäija”. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Lavakunstitudengite Robi Varuli ja Joosep Lõhmuse „Puusselööja ja pilviskäija” põhineb päriselul ja toob vaatajate ette winnebago indiaanlase loo.
Neljapäeva pärastlõunal mähkub Saueaugu teatritalu rambesse leitsakusse. Kuskil ei hingelistki. Isegi kassi mitte. Kõik seisaks justnagu paigal, lehtki ei liigu, ainult parm piriseb pea ümber, eirates vaakumit.
Siis tuleb nurga tagant tiidsal sammul noor mees. Sätib keskendunud ilmel midagi vigvamitaolise ehitise juures. Ainult pulgad on püsti. Pulkade vahel maas lösutab suur must pada.
„Selle viin minema,” ütleb mees, lavakunstikooli 32. lennu tudeng R
Lavakunstitudeng Robi Varul toob Saueaugul lavale „Puusselööja ja pilviskäija”. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Lavakunstitudengite Robi Varuli ja Joosep Lõhmuse „Puusselööja ja pilviskäija” põhineb päriselul ja toob vaatajate ette winnebago indiaanlase loo.
Neljapäeva pärastlõunal mähkub Saueaugu teatritalu rambesse leitsakusse. Kuskil ei hingelistki. Isegi kassi mitte. Kõik seisaks justnagu paigal, lehtki ei liigu, ainult parm piriseb pea ümber, eirates vaakumit.
Siis tuleb nurga tagant tiidsal sammul noor mees. Sätib keskendunud ilmel midagi vigvamitaolise ehitise juures. Ainult pulgad on püsti. Pulkade vahel maas lösutab suur must pada.
„Selle viin minema,” ütleb mees, lavakunstikooli 32. lennu tudeng R
Galerii: raudteejaama perroon kirjutas ennast taas ajalukku
[gallery ids="453559,453560,453561,453562,453563,453564,453565,453566,453567,453568,453569,453570,453572,453573,453574,453575,453576,453577,453578,453579,453580,453581,453582,453583,453584,453585,453586,453587,453588,453589,453590,453591,453592,453593,453594,453595,453596,453597,453598,453599,453600,453601,453602,453603,453604,453605,453606,453607,453608,453609,453610,453611,453612,453613,453614,453615,453616,453617,453618,453619,453620,453621,453622,453623"]
Esmamulje „Viimase vaba suve” kontrolletendusest 11. juulil jäi veidi hüplikuks, kuigi lavastaja käekiri oli selgelt väljaloetav.
Jaamaülem murrab keset perrooni asuval laual habrast neiukest, kelle pea ripub üle laua ääre ja kelle suured süütud silmad kisendavad ahastavalt publiku poole.
„Enne võtsime Eestimaa rootslaste käest ära, nüüd võtan mina sinu,” pressib vägistaja kähinal ja kanges eesti keeles läbi hammaste. Ta on neiul kõrist haaranud, tema jalad üles rebinud ja
