Silt: sõjahauad

[caption id="attachment_412296" align="alignnone" width="1920"] Palivere Lähtru tee metsatukas on ühishauast alles vaid tühi plats. Foto: erakogu[/caption] Eelmisel nädalal kaevasid sõjamuuseumi arheoloogid lisaks Vormsile välja ka Paliverre maetud punasõdurid. Palivere hauast tulid välja 1941. aastal maetud sõdurite säilmed. Sõjamuuseumi arheoloogi Arnold Undi sõnul paneb maetute säilmed kokku ja loeb need üle komplekteerija, kuid esialgsel hinnangul oli hauda maetud tosinkond inimest. Lisaks 1941. aastal maetutele oli hauda kirstuga maetud ka 1944. aastal Paliveres hukkunud ohvitseri säilmed. Ohvitser maeti esmalt Palivere raudteejaama lähedale, kuid 1970. aastatel maeti tema säilmed ümber Lähtru tee ääres olnud ühishauda.

[caption id="attachment_412027" align="aligncenter" width="1280"] Vormsi sõjahauas olid ühes kirstus mitme inimese säilmed. Foto: Arnold Unt[/caption] Reedel kaevasid sõjamuuseumi arheoloogid Vormsi sõjahauast välja kaheteistkümne 1941. aastal tapetud punaväelase säilmed. Arheoloog Arnold Unt rääkis, et 12 inimese säilmed olid paigutatud nelja kirstu. Tema sõnul on säilmed hiljem küla keskele ümber maetud.

[caption id="attachment_410536" align="aligncenter" width="1280"] Sõdurite ümbermatmise talituse viisid Haapsalu vanal kalmistul läbi luteri kiriku piiskop Tiit Salumäe (vasakul) ja Eesti apostliku
õigeusu kiriku ülempreester Jüri Ilves. Foto: Ülla Paras[/caption] Kolmapäeval sängitati Haapsalu vanale kalmistule esimeses ja teises maailmasõjas hukkunud sõdurid, kes tänavu mais kaevati üles Haapsalu kaubamaja esisest ühishauast. Ümbermatmine Haapsalu vanale kalmistule toimus vihmasel kolmapäeval suurem kärata – matusetalituse viisid läbi Eesti apostliku õigeusu kiriku ülempreester Jüri Ilves ja luteri kiriku piiskop Tiit Salumäe.

Sel nädalal kadus Haapsalu kaubamaja eest viimaks punasõdurite haud, nagu ka 1941. aastal maha lastud tsiviilisikute ning esimese maailmasõja ajal hukkunud sõdurite oma. Sellega sai Haapsalus läbi üks ajajärk, mil võõras võim linna enda maamärkidega omaks kuulutas. Ajal, kui esimese ilmasõja ohvrid Haapsalus maamulda maeti, olid nende hauad küll tee ääres, kuid mitte linna südames, sest linn polnud jõudnud sinnani veel kasvada.

[caption id="attachment_398837" align="aligncenter" width="2000"] Aed jääb kaevamiskohta püsti seniks, kuni ala on korda tehtud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Reede õhtul lõpetas sõjamuuseum kaevetööd Haapsalu sõjahaudadel, kokku leiti 50 maetu säilmed ja kolm kastitäit vanalt kalmistult haljasalale ümbermaetute säilmeid.

[caption id="attachment_398687" align="alignnone" width="2000"] Kui kopp oli pealmised kihid eemaldanud, said kaevajad arheoloog Arnold Undi juhtimisel maetute säilmeid uurima hakata. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kolmapäeva hommikul püstitati Haapsalu kaubamaja ja fooriga ristmiku vahele aed ning sõjamuuseumi arheoloogid alustasid sõjahaudade väljakaevamist. Arheoloog Arnold Unt ütles, et esmalt kaevatakse välja 38 sakslaste hukatud tsiviilisikut, kes on maetud eraldi kirstudega platsi keskossa. Sakslased hukkasid need inimesed 1941. aastal ja neli aastat hiljem maeti nad praegusele asukohale. Kolmapäeva ennelõunal tegutses kaevamispaigal kopp, mis eemaldas maapinnalt plaate ja ülemist mullakihti. Unt selgitas, et kopaga kaevatakse seni kuni hakkab paistma kirstude kõdunenud puit. „Siis sügavamale ei lähe,” ütles ta. „Puhastame kontuuri välja ning paneme rea ja haua kirja.” Ümbermatmise aegselt fotolt on näha, et hukatud on maetud neljas reas.

[gallery ids="398643,398645,398647,398649,398651,398653,398655,398657,398659,398661,398663,398665"] Malle-Liisa Raigla fotod Haapsalus algasid linna keskel asuva sõjahaua ümbermatmised, selleks oli juba hommikul ümbeemaetav hauaplats ümbritsetud aedadega. Plaan on kaubamaja ja valgusfoori vahelisele alale maetud sõdurid matta vanale kalmistule, kus oli ka nende esimene puhkepaik.

Reedel andis Haapsalu volikogu loa Posti tänava ja Tallinna maantee ristmikul asuva kolme sõjahaua ümbermatmiseks.

[caption id="attachment_376655" align="alignnone" width="900"] Ühishaud Vormsil. Foto: muinsuskaitseamet[/caption] Vormsi vallavalitsus pöördus riigikantselei komisjoni poole, küsides nõu, kuidas käituda saarel oleva teise maailmasõja hauatähisega, millel on ideoloogiline tekst ja sümboolika. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul asub hauatähis Hullos. „See asub sirelipõõsas ja väga tähelepanu ei ärata,“ ütles ta. „Meil on inimesi, keda see segab, ja ka neid, keda ei sega. On tekkinud arutelu ja otsustasime riigikantselei komisjonilt nõu küsida.“