Silt: Sofia Joons Gylling
Strand…Rand jõudis kolmanda plaadini
[caption id="attachment_449678" align="alignnone" width="1920"]
Sofia Joons äsja ilmunud uue albumiga „Põhjast tüusvad iilid”. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Muusikaline kooslus Strand…Rand andis pärast kümneaastast vaheaega välja kolmanda plaadi eestirootslaste muusikast.
Strand…Rand ühendab Sofia Joonsi ja Meelika Hainsood, kellega kahel viimasel plaadil on liitunud harmooniumimängija Mall Ney ja kitarrist Robert Jürjendal. Külalisena lööb kaasa Lauri Õunapuu. Albumile kõlavad laulud rootsi ja eesti keeles ning eestirootsi murdes.
Äsja ilmunud plaat kannab eesti keeles nime „Põhjast tõusvad iilid”, mis on laenatud Riguldi lauliku Mats Ekmani hülgepüügilaulust. Ekman kirjutas oma lood ja laulud Riguldi murdes; murdekeelne variant laulust kõlab Õunapuu esi
Sofia Joons äsja ilmunud uue albumiga „Põhjast tüusvad iilid”. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Muusikaline kooslus Strand…Rand andis pärast kümneaastast vaheaega välja kolmanda plaadi eestirootslaste muusikast.
Strand…Rand ühendab Sofia Joonsi ja Meelika Hainsood, kellega kahel viimasel plaadil on liitunud harmooniumimängija Mall Ney ja kitarrist Robert Jürjendal. Külalisena lööb kaasa Lauri Õunapuu. Albumile kõlavad laulud rootsi ja eesti keeles ning eestirootsi murdes.
Äsja ilmunud plaat kannab eesti keeles nime „Põhjast tõusvad iilid”, mis on laenatud Riguldi lauliku Mats Ekmani hülgepüügilaulust. Ekman kirjutas oma lood ja laulud Riguldi murdes; murdekeelne variant laulust kõlab Õunapuu esi
4
Rannarootslaste peol kõlavad laulud lähedalt ja kaugelt
[caption id="attachment_428927" align="alignnone" width="1920"] Tõenäoliselt maailma suurim hiiu kandle orkester on talv läbi käinud Haapsalus rannarootsi muuseumis peoks harjutamas. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval kõlab Haapsalu lossiõuel eesti- ja rootsikeelne laul, sest rannarootslased peavad oma viiendat laulu- ja tantsupidu.
Koos korraldajate ja vabatahtlike abilistega on peole tulemas 1200 inimest, kellest 900 on Eestist, 130 Soomest ja 120 Rootsist. Peol astub üles läbi aegade teadaolevalt suurim hiiu kandle orkester, kus lööb kaasa 35 talharpa-mängijat.
Päev algab kl 11 jumalateenistusega Haapsalu toomkirikus. Pool tundi hiljem marsivad peolised rongkäigus Vaba tänavalt mööda Karja tänavat linnusesse ja keskpäeval algab linnuseõuel kolm tundi kestev laulu- ja tantsupidu.
Tõenäoliselt maailma suurim hiiu kandle orkester on talv läbi käinud Haapsalus rannarootsi muuseumis peoks harjutamas. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval kõlab Haapsalu lossiõuel eesti- ja rootsikeelne laul, sest rannarootslased peavad oma viiendat laulu- ja tantsupidu.
Koos korraldajate ja vabatahtlike abilistega on peole tulemas 1200 inimest, kellest 900 on Eestist, 130 Soomest ja 120 Rootsist. Peol astub üles läbi aegade teadaolevalt suurim hiiu kandle orkester, kus lööb kaasa 35 talharpa-mängijat.
Päev algab kl 11 jumalateenistusega Haapsalu toomkirikus. Pool tundi hiljem marsivad peolised rongkäigus Vaba tänavalt mööda Karja tänavat linnusesse ja keskpäeval algab linnuseõuel kolm tundi kestev laulu- ja tantsupidu. 
Eestirootslased valmistuvad suviseks suurpeoks
[caption id="attachment_417693" align="alignnone" width="1920"] Kolm aastat tagasi peetud eelmisel laulupeol oli vahepealsete koroona-aastate tõttu lauljaid kasinamalt, kuid nüüd on peole oodata üle 600 osalise. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eestirootslased peavad juuli alguses Haapsalus oma viiendat laulupidu, mille muudavad eriliseks Eesti suurim hiiu kandle orkester ja vanadest laulikulauludest kokku seatud koorisüit.
6. juulil Haapsalu piiskopilinnuses toimuv laulupidu kannab pealkirja „Kaugemalt ja lähemalt” ning toob kokku 600–700 lauljat, tantsijat ja muusikut Eestist, Rootsist ja Soomest. Eestistki on esindatud tunduvalt laiem piirkond kui rannarootslaste asualad – esinema tullakse ka Saare- ja Hiiumaalt, Kesk- ja isegi Lõuna-Eestist ning Ida-Virumaalt.
Kolm aastat tagasi peetud eelmisel laulupeol oli vahepealsete koroona-aastate tõttu lauljaid kasinamalt, kuid nüüd on peole oodata üle 600 osalise. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eestirootslased peavad juuli alguses Haapsalus oma viiendat laulupidu, mille muudavad eriliseks Eesti suurim hiiu kandle orkester ja vanadest laulikulauludest kokku seatud koorisüit.
6. juulil Haapsalu piiskopilinnuses toimuv laulupidu kannab pealkirja „Kaugemalt ja lähemalt” ning toob kokku 600–700 lauljat, tantsijat ja muusikut Eestist, Rootsist ja Soomest. Eestistki on esindatud tunduvalt laiem piirkond kui rannarootslaste asualad – esinema tullakse ka Saare- ja Hiiumaalt, Kesk- ja isegi Lõuna-Eestist ning Ida-Virumaalt.